Varasemate uurimuste kohaselt aitab haigutamine inimestel ärkvel püsida, viies ajju rohkem verd. Antropoloogide arvates haigutasid varajased inimesed sellepärast, et anda kogukonnale magamamineku ajast märku. Suur osa peab haigutamist aga lihtsalt refleksiks.

Suurbritannias autistlike ja normaalsete laste peal tehtud uus uurimus aga näitas, et grupi liikmete sünkroonse haigutamise puhul on tegemist kokkukuuluvustunde ja empaatia ülesnäitamisega kaaslaste suhtes, kirjutab The Guardian.

«Püüdsime lahti harutada niinimetatud nakkava haigutamise sündroomi, kus üks inimene haigutab ja tema järel hakkavad ka kõik teised haigutama,» ütles uuringu juht Atsushi Senju.

Senju ja ta kolleegid näitasid 24 autistlikule ja 25 normaalselt arenenud lapsele videoid, kus inimesed haigutavad või teevad haigutuse sarnaseid suuliigutusi.

«Uurimus näitas, et mõlema grupi lapsed haigutasid ühepalju, kui vaatasid haigutusesarnaseid suuliikumisi sisaldavat filmilõiku. Kuid normaalselt arenenud lapsed haigutasid rohkem, vaadates filmilõiku haigutavatest inimestest,» ütles Senju.

Uurija sõnul ei suurenenud autistlike laste haigutamine, kui nad haigutavaid inimesi vaatasid. «Põhjus võib olla selles, et autistlikud lapsed pole võrreldes normaalsete lastega, võimelised kaasinimeste tundeid nii hästi tajuma. Normaalsete laste haigutamishulga suurenemine aga kinnitas, et nakkava haigutamisega väljendatakse sümpaatiat ja kokkukuuluvustunnet,» selgitas uurija.