Võimalik vaid muinsuskaitses – Tallinna linn toetas iseennast ja renoveeris 2020 aastal avatud lugemispaviljoni!

Eesti Omanike Keskliit saatis 13.01.2025 Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovskile märgukirja, milles juhtis tähelepanu maksumaksjate raha väärkasutusele 2024.aasta restaureerimistoetuse väljamaksmisel. Nimelt andis Tallinna linn restaureerimistoetust iseendale – 2020 avatud Koidula 14 asuva paviljoni remondiks. Seda, et iseenda toetamine ei olnud tööõnnetus, kinnitab fakt, et üle 60% 880 000 euro suurusest toetusest jagunes ka kõrgetele linnaametnikele, kortermaja piirdeaiale, kahe korteri siseviimistlusele (NB! avalik vaadeldavus on toetuse saamisel tingimuseks) ja ühele nn püsikundele.

Omanike hinnangul saavad nii riiklike, kui pealinna muinsuskaitsetoetustega seotud probleemid alguse valdkonnas valitsevatest subjektiivsetest valiku kriteeriumitest, mille tõttu on toetuse saamisel eelis informeeritud ja mõjukatel või otsustajatele lähedal seisvatel isikutel. Samuti olukord, kus kultuuripärandi kaitsega hõlmatud ehitiste arv ja nendel lasuvad piirangud on aetud nii suureks, et toetused katavad omanike tegelikust vajadusest vaid murdosa. Nii pole ka imestada, et (iseenda) muinsuskaitsetoetust vajab isegi Tallinn Linnavalitsus.

Omanike liidu juhi Andry Krass’i sõnul on muinsuskaitsevaldkonnas valitsev olukord seda kurvem, et viimased kümme aastat pöörab riik sõnades muinsuskaitset näoga omanike poole. Samas on peamine muinsuskaitsepiirangute kehtestaja – Vabariigi Valitsus - risti vastupidi käitunud. Ühelt poolt kasvatab valitsus muinsuskaitse alla võetavate ehitiste arvu ja ehituste omanike maamaksukoormust. Teiselt poolt vähendab toetuseid, luues muinsuskaitses soodsa pinnase korruptsioonile ja nomenklatuursele mõtteviisile. Ilmekaks näiteks on taaskord Tallinna linn, mis ei varjagi, et pool 2025 aasta 1,5 miljoni euro suurusest restaureerimistoetusest on kabinetivaikuses saritoetuse saajate vahel ära jagatud, enne, kui lihtne kultuuriväärtusliku hoone omanik sellest veel kuulnudki pole.

Olukorra muutmiseks tuleb muinsuskaitse ja restaureerimistoetuste puhul tagada omanike võrdne kohtlemine, mille esimeseks eelduseks on, et informeerimine ja taotluse ettevalmistusaja pikkus on vastavuses toetuse sihtgrupi suurusega, kuhu kuuluvad kümned tuhanded koduomanikud. Teiseks tuleb toetuse jaotamise otsustuprotsessi kaasata ka omanike esindusorganisatsioonid. Ning kuni „riik ei ole näoga omaniku poole pööranud“ ja riiklikud toetused katavad murdosa omandipiirangutega seotud kuludest, tuleb eelistada majanduslikult nõrgemal järjel olevaid koduomanikke. „On absoluutselt viimane aeg, et muinsuskaitsevaldkonna toetusskeemide vastu hakkaksid huvi tundma õiguskaitseorganid!“, ütles Krass.

Linnapeale saadetud märgukiri:

Lp Jevgeni Ossinovski 13.01.2025 nr KL-100/25

lvpost@tallinnlv.ee

Koopia: Tallinna Linnavolikogu Revisjonikomisjon

manuela.pihlap@tallinn.ee

Tallinna restaureerimistoetust on jagatud õigusvastasuselt

Austatud Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole seoses õigusvastase olukorraga Tallinna restaureerimistoetuse jagamisel. 2024 aasta restaureerimistoetuse saajate nimekiri näitab, et Tallinna LV jaotab toetusvahendeid ebaproportsionaalselt, eelistades aasta-aasta järel ühtesid ja samu organisatsioone. Samuti ei häbene Tallinn võtmast toetust iseenda- ja tema tippametnikega seotud ehitiste restaureerimiseks. Põhjust kahtlustada maksumaksja raha väärkasutust annavad ka otsused, kus toetust on antud erakorterite renoveerimiseks ja nõukogudeaegseid kortermaju ümbritsevate piirdeaedade ehitamiseks*.

Eeltoodud informatsioon pärineb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitseosakonnast, mis ei varjagi, et ta lähtub toetuse jagamisel õigusvastastest-, kitsale isikute ringile teada olevatest reeglitest. Ameti poolt EOKL-ile saadetud e-kirjas antakse muuhulgas teada, et pool 2025 aasta toetusvoorus jagamisele minevast summast on Tallinna Linnavalitsus kabinetivaikuses juba „välja jaganud“. Ilmselt nõustute EOKL-i seisukohaga, et selline kultuuri- ja miljööväärtuslike ehitiste omanike ebavõrdne kohtlemine ei ole kooskõlas ühiskonnas valitseva õiglustunde ja väärtushinnangutega.

EOKL teeb eelkirjeldatud probleemi lahendamiseks kolm ettepanekut. Esiteks tuleb muuta restaureerimistoetuse andmine läbipaistvaks kõikides otsustusetappides. Teiseks tuleb muinsuskaitseekspertidele kõrval kaasata otsustusprotsessi ka huvirühmade esindajad. Kolmandaks, arvestades, et restaureerimistoetust jätkub vähem 0,5%-le ehitiste omanikest, tuleb teotuse jagamisel arvestada ka ehitiste omanike sissetulekute suurust. Vastava soovi korral olen valmis Teiega kohtuma, et arutada restaureerimistoetusega jagamispõhimõtete muutmisega seotud küsimusi detailsemalt.

Lugupidamisega,

Andry Krass

juhatuse esimees

Lisatud: Pressiteates viidatud ehitiste nimekiri

                                 Kokku: 537 299,00 €

Allikas: Eesti Omanike Liidu 14.01.2025 pressiteade