Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
 

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on Lääne-Eesti vesikonna jõgede, järvede ja rannikuvee seisundi parandamine otsustava tähtsusega nii meie looduskeskkonna säilitamiseks kui ka inimeste elukvaliteedi parandamiseks. „Terve veekeskkond toetab elurikkust, parandab kohalike kogukondade heaolu ning hoiab kooskõla kliimaeesmärkidega. See projekt on oluline samm veemajanduse strateegiliste eesmärkide saavutamise teel,“ ütles minister.

Projekti raames tegeldakse näiteks madalate lahtede ja järvede saasteprobleemidega. Haapsalu Tagalahe seisundi  parandamiseks seatakse üles vetika- ja karbikasvatus ning Harku järve ökosüsteemi tasakaalu taastamiseks püütakse viie aasta jooksul Harku järvest välja kuni 100 tonni mudamaimu. Lisaks planeeritakse projekti raames kaasata 60 miljonit eurot täiendavaid vahendeid Euroopa Liidu programmidest ja teistest fondidest veekogude seisundi jätkuva heaolu tagamiseks.

Nii pinna- kui põhjavee seisundit halvendavad eelkõige põllumajandusest pärinevad toitained ja ohtlikud ained, mis jõuavad veekogudesse asulate reoveest, tööstusest, sademeveest, jäätmekäitluskohtadest ning muudest allikatest. Jõgesid mõjutavad ka paisutused ning  maaparandushoid, samas kui põhjavee seisundit mõjutab veevõtt.

Projektiga soovitakse parandada veemajanduse juhtimist ja kaasata keskkonnakasutajaid veekvaliteedi taastamise ja parandamise tegevustesse.  Piloteeritakse keskkonnasõbralikke lahendusi maaparandustöödes põllu- ja metsamaadel ning veekvaliteedi jälgimiseks arendatakse kaugseireteenuseid.

LIFE SIP WetEST projekt kestab 2033. aasta lõpuni. Projekti juhib Kliimaministeerium ning projekti konsortsiumis on kokku 17 partnerit. Partneriteks on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, seire, analüüsi ja järelevalvega tegelevad Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus ning Maa- ja Ruumiamet. Täiendavaid finantsvahendeid korraldab partner Keskkonnainvesteeringute Keskus, avalikkuseni viib teemad ERR, veemajanduse huvirühmi kaasab Balti Keskkonnafoorum, põllumajandustootjaid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, vabatahtlikke kaasab MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus ning infotehnoloogia arendustega on partneriks KEMIT.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade