Aastaid pimeduse ja muude ebamugavuste käes kannatanud inimestele pakub esialgu vaid lohutust käivitamisel olev külade infrastruktuuri programm, mille üks eesmärkidest on viia vool sadakonnasse ilma elektrita metsatalusse.

Saaremaal Mustjala vallas Kiruma külas elektrita majapidamises elanud Mati Heinmets on aastaid nõudnud Eesti Energialt oma küla elektriliini taastamist.

Riik kavatseb järgmisel aastal ulatada abikäe esimestele elektriühenduseta peredele ja toetada neid valguse majja toomisel. Valitsuserakondi kohustab selleks võimulepe, mis elektrivarustuse tagamise kõrval räägib ka ääremaadele rajatavate kaevude rahastamisest.

Praegu pole selge, kui suur summa programmi tarbeks välja käiakse. «Kuna 2008. aasta eelarvet veel ei ole, siis saab praegu tugineda koalitsioonileppele, mis näeb ette 100 miljoni krooni eraldamist,» märkis regionaalminister Vallo Reimaa.

Laste nägemine halveneb

Maavalitsuste andmete põhjal on pandud kokku nimekiri, mis sisaldab andmeid umbes 700 talu või muu elektripuuduses majapidamise kohta. Olulist osa neist kasutatakse suvituskohtadena.

«Eesti Energia ja teiste võrguettevõtjate hinnangul vajab reaalset toetust umbes sada talu,» märkis Reimaa.

Valitsus tahab esmajärjekorras kindlustada elektriga püsielanikega talud, kus sirguvad lapsed. Pikisilmi ootab seda Järvamaa Albu valla elaniku Jaanus Tamme pere, kes elab endises metskonna majas, mille lähistelt varastati aastate eest ära traadid ja postid.

«Elame generaatori peal, mis töötab päevas neli või viis tundi ja on jube kallis. 600 vatti läheb maksma 4000 krooni. Kasutame ka akusid, aga 12 voldist on vähe kasu,» rääkis Tamme. Elektrimure tõttu otsustas ta koos naisega nooremat tütart Kaisat sel aastal esimesse klassi mitte saata.

Vaja muuta seadust

«Teisel tütrel Annikal ongi juba silmad kehvad. Laps tuleb koolist kella kolme-nelja ajal, mil talvel on juba hämar. Lastele on vilets seletada, miks nad multifilmi näha ei saa,» lausus pereisa.

Tamme veab seitsmendat aastat vägikaigast Eesti Energiaga, mis esialgu küsis liitumislepingu ja uue trassi vedamise eest 540 000 krooni. Nüüdseks on «liitumistasu» hind langenud 250 000 kroonile.

Minister Reimaal ei olnud Eesti Energiale etteheiteid. «Regionaalpoliitika ei saa olla äriettevõtte toimimise aluseks,» sõnas ta.

Habemega probleemi lahendamine pole aga kerge ülesanne, kuna toetusraha jagamine tekitab paratamatult nii paksu verd kui ka ebaõiglust. Septembri lõpuks peaks valmima Reimaa büroo, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi koostöös toetuse jagamise põhimõtted ja tingimused. Samuti tuleb riigikogul muuta elektrituruseadust.

Riigi kulul uute kaevude kaevamine on programmi teiseks suunaks. Lõpetamisel on vastav Lõuna-Eesti pilootprojekt.

Kvaliteetse vee nappuses maainimestele, valdavalt pensionäridele, pole kaevu ehitamine enamasti jõukohane. Uue kaevu hind võib ekspertide hinnangul küündida 50 000 – 60 000 kroonini.

Elektrita majad

Harjumaa – 27

Hiiumaa – 16

Ida-Virumaa – 25

Jõgevamaa – 17

Järvamaa – 21

Läänemaa – 86

Lääne-Virumaa – 33

Põlvamaa – 32

Pärnumaa – 22

Raplamaa – 55

Tartumaa – 41

Saaremaa – 40

Valgamaa – 93

Viljandimaa – 30

Võrumaa – 80