Kui kusagil on põlenud mets, siis üks esimesi taimi, mis põlendikul kasvama asub, on ahtalehine põdrakanep.

Tema vohavad kogumikud värvivad juba juuni lõpust saati need häiritud alad lillakasroosaks, tuletades sedaviisi hilist õnnetust meelde. Ilmselt seetõttu rahvasuu põdrakanepit tulililleks kutsubki.

Sama meelsasti laiutab põdrakanep raiesmikel, metsateede servil, jõekallastel. Õitseaja kõrgpunktis on ta meie loodust kõige rohkem tooniv taim.

Põdrakanepi elujõud peitub maa–alustes võsundites: seemnest kasvama läinud taim moodustab võsundite toel endale kiiresti ümber arvuka kaaskonna ja taimekogumik võibki tegelikult olla üksainus taim.

Põdrakanep on lähedases suguluses pajulilledega, kuuludes nendega ühte sugukonda. Siit ka muud sarnasused peale väliste: kui väikeseõielist pajulille kasutatakse rahvameditsiinis meeste eesnäärmehädade vastu, siis taastusravidoktor Aili Paju omistab selle võime hoopiski ahtalehisele põdrakanepile.

«Kuid farmakoloogiliste uuringute andmeil on kasvajarakkude vohamist taandav, rahustav ja krambivastane toime just ahtalehisel põdrakanepil,» kirjutab ta raamatus «Kui taimed räägiksid».

Põdrakanepit on inimesed kasutanud mitmeti, põhjarahvad tunduvalt laiemalt kui meie. Kuid ka Ameerikas ja Tiibetis on põdrakanep olnud hinnatud toidutaim.

Nii toorelt kui ka keedetult sobivad söögiks tema magusamaitselised juured, kuivatatud juurtest on võimalik jahugi valmistada. Suure suhkru– ja tärklisesisalduse tõttu pidavat põdrakanepi risoomidest saama isegi viina ajada.

Sugugi vähem ei leia kasutust taime maapealsed osad: lehed, pungad ja noored õied sobivad toorsalatisse hakkida, võrseid on kasutatud ka supiks, mistõttu kutsutakse teda Kanadas ka spargliks.

Eriti suur tunnustus on põdrakanepile langenud osaks Venemaal, sest vene keeles kõlab tema nimetus ivantšai (Ivani tee – toim).

Säärase lugupidamise on lill teeninud seetõttu, et tema lehtedest, nii nagu teetaime lehtedestki, valmistatakse kuulsat teed, seda veel tänapäevalgi. Tee on maitsev, mõjub rahustavalt.

Põdrakanepist loodetakse abi ja leevendust paljudele hädadele: soolepõletikud, gastriit, krooniline peavalu, sapipõiepõletik, haavandtõbi.

Tema peenestatud puru raputatakse põletikuvastase toime tõttu ka halvasti paranevatele haavadele.

Põdrakanepitõmmis aitavat isegi viljatuse vastu. Ka on teda Eesti mehe viagraks nimetatud. Kas see nii on, ei oska öelda, pole proovinud. Küll olen proovinud põdrakanepimett, mis suisa sulab suus.