Edastame Eesti Omanike Keskliidu pressiteate kõnniteede hoolduse teemal.

Lisatud on ka Vladimir Svetile saadetud märgukiri.

OMANIKE KESKLIIT: Minister Svet, aeg kõnniteede hoolduskohustuse sätted tühistada

Eesti Omanike Keskliit tegi taristuminister Vladimir Svetile ettepaneku kiirelt välja töötada ehitusseadustiku sätete tühistamine, mis paneb krundiomanikele avalike kõnniteede hoolduskohustuse.

Ehitusseadustiku §97 lõike 6 kohaselt on maatüki omanik kohustatud korraldama tema kinnisasja kõrval asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje ning lehtede koristuse. Eraomanikele on pandud sunnitöö koormis hoida korras enda kulul teise isiku vara. Ilmaolude muutlikkus ei luba omanikel oma elu planeerida ja kodust pikemalt lahkuda, füüsiline töö käib paljudel eakatel kinnistuomanikel üle jõu, tiheda lumesaju korral ei saaks omanik töölegi minna. Selline koormis on sekkumine isiku eraellu.

EOKL aseesimehe Priidu Pärna sõnul tegelikkuses näitab Linnade ja Valdade Liit läbiviidud küsitlus, et ca 65% omavalitsustest korraldab ise oma kõnniteede hooldust. Ka suurimas omavalitsuses, Tallinnas, hooldab linn 70% ratta- ja kõnniteid ja ülejäänud 30% kinnistute omanikud ning linna osakaal kasvab. Eksisteerib olukord, kus seadus paneb kõnniteede hoolduse omanike õlule, samas omavalitsus on teatud osalt omanikelt selle kohustuse faktiliselt ära võtnud. Sellega on loodud põhiseaduse tähenduses omanike ebavõrdse kohtlemise situatsioon.

Lisaks tekib küsimus tsiviilõiguslikust vastutusest. Kui EhS kohaselt vastutab kõnniteede hoolduse eest kinnistu omanik, siis ei vabasta teda vastutusest ja kahjunõuetest ka see, kui tee omanik (kov) on oma kõnnitee ise hooldanud, kuid teinud seda ebapiisavalt.

Kui teede hoolduskohustuse ülevõtmist on nähtud koosmõjus riigilt täiendavate vahendite eraldamisega, siis maamaksuseaduse muudatustega 2024.a kevadel lõi riik eeldused suurema maamaksu kogumiseks, mida omavalitsused on agaralt ka kasutanud. Oleks loogiline kui maaomanikelt kogutav suurem maamaks suunatakse omanike sunnitööst vabastamise finantseerimiseks.

On selge, et EhS imperatiivne säte ei vasta tegelikule olukorrale kõnniteede hooldusel ning külvab õiguslikku ebaselgust. Kui omavalitsus ei ole veel valmis teedehooldust terves mahus üle võtma, siis õigusliku alusena on olemas Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mis lubab omanikele panna kohustuse tagada üldkasutatava territooriumi heakord. EhS §97 lg 6 kehtetuks tunnistamisel ei teki seega õiguslikku reguleerimatust.

Ehitusseadustiku §97 muutmisest

Ehitusseadustiku §97 kohaselt on tee korrashoid üldpõhimõttena tee omaniku kohustus. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Lisaks lumekoristusele ja libedusetõrjele hõlmab see kohustus ka lehtede koristust.

Eraomanikele on pandud koormis hoida korras enda kulul teise isiku vara. Ilmaolude muutlikkus ei luba eraomanikel oma elu planeerida ja kodust pikemalt lahkuda, füüsiline töö või teenuse palkamine käib paljudel eakatel kinnistuomanikel üle jõu, tiheda lumesaju korral ei saaks omanik töölegi minna. Selline koormis on oluline sekkumine isiku eraellu ning vabadusse seda ise kujundada. Füüsilise sunnitöö kohustuse panek tehnikaajastul omanikele on ajast ja arust. Kõnniteede sellise hoolduskorraldusega ei ole rahul ei linnaelanikud ega linnajuhid.

Seadus sätestab eranditena avalike kõnniteede talvise hoolduse kõnniteega piirnevate kinnistuomanike kohustusena. Tegelikkuses on olukord teine. Eesti Linnade ja Valdade Liit vastas Riigikogu majanduskomisjoni järelepärimisele juba 06.01.2022.a, et nende läbiviidud küsitlusele vastanud kohalikest omavalitsustest 64% korraldab ise oma territooriumil avalikult kasutatavate kõnniteede hooldust ning 25,3% vastanutest kinnitasid, et nende territooriumil lähtutakse kõnniteede talihooldusel ehitusseadustiku § 97 lõikest 6. Ülejäänud vastanud omavalitsustest jagavad kohustusi kinnistute- ja majaomanikega. Ka Eesti suurimas omavalitsuses, Tallinnas, hooldab linn 70% ratta- ja kõnniteid ja ülejäänud 30% kinnistute omanikud. Pealinnas eksisteerib hetkel olukord, kus seadus ja heakorraeeskiri panevad kõnniteede talvise hoolduse üheselt kinnistuomanikele, samas omavalitsus on teatud osal kinnistuomanikelt selle kohustuse faktiliselt ära võtnud, kuna hooldab suurt osa kõnniteedest ise. Sellega on loodud põhiseaduse §12 tähenduses ebavõrdse kohtlemise olukord, kus osad kohustatud kinnistuomanikud ei pea oma õigusaktidega pandud kohustust täitma ja säästavad sellega aega ning vahendeid. Tallinnas on siiski langetatud poliitiline otsus võtta kogu linna kergliiklusteede hooldus linna enda kanda ja selleks on planeeritud tulevikus ka vastavad vahendid.

Kui seni on kõnniteede hoolduskohustuse ülevõtmist ja EhS §97 muutmist nähtud koosmõjus riigilt täiendavate vahendite eraldamisega, siis maamaksuseaduse muudatustega 2024.a kevadel lõi riik eeldused suurema maamaksu kogumiseks, mida omavalitsused on agaralt ka kasutanud. Vt ka https://majandus.postimees.ee/8144316/omavalitsused-kostitavad-uuel-aastal-inimesi-kopsaka-hinnatousuga. Oleks loogiline ja põhjendatud kui kinnistuomanikelt kogutav suurem maamaks suunatakse kinnisvaraomanike sunnitööst vabastamise finantseerimiseks.

Lisaks põhiseaduses toodud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele tekib praktikas küsimus ka tsiviilõiguslikust vastutusest. Kui EhS 97 lg 6 kohaselt vastutab kõnniteede hoolduse eest kinnistu omanik, siis ei vabasta teda vastutusest ja kahjunõuetest ka see, kui tee omanik (kov) on oma kõnnitee ise hooldanud või on selle ebapiisavalt või on jätnud selle üldse tegemata, kuigi on teehooldust avalikult lubanud. Vt ka https://www.postimees.ee/8141974/tallinn-vabastas-majaomanikud-lumerookimisest-kuid-mitte-vastutusest.

Tänasel päeval on selge, et EhS §97 lg 6 absoluutne ja imperatiivne säte ei vasta ammu tegelikule olukorrale omavalitsuste kõnniteede hooldusel ning tekkinud situatsioon tekitab palju õiguslikke küsimusi ja ebaselgust. Eesti Omanike Keskliit teeb taristuministrile ettepaneku kiiremas korras välja töötada EhS §97 lg 6 kehtetuks tunnistamise eelnõu.

Kui kohalik omavalitsus ei ole valmis kõnniteede hooldust veel üle võtma, siis on selle koormise kehtestamiseks olemas õigusliku alusena KOKS §36 lg 3 (Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks). Selline mitteimperatiivne säte võimaldab omavalitsustel paindlikult ise reguleerida teede korrashoiu kohustuse panekut kinnistuomanikele või üleminekut omavalitsuse enda korraldatavale teehooldusele. EhS §97 lg 6 kehtetuks tunnistamisel ei teki õiguslikku reguleerimatust.

Allikas: Eesti Omanike Keskliidu 18.12.2024 pressiteade