Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel toimus augusti alguses Peipsi järvel esmakordselt Eesti-Vene suurtaimestiku ühisekspeditsioon, mille käigus uuriti Peipsil vohavat roostikku ja veesisest taimestikku.

Samal ajal tegutses järvel teinegi Eesti-Vene järveuurijate rühm, kes võttis kompleksselt veekeemia, -elustiku ja põhjasetete proove Mustvee lähistelt kuni Velikaja jõe suudmealani Pihkva järves. Hetkel jätkuvad veetaimestiku uuringud Peipsi loodekäärus ja põhjarannikul
Tammispää-Kauksi piirkonnas.

“Peipsi keskkonnaprobleemid ulatuvad üle riigipiiri. Ühisekspeditsiooni eesmärk oligi samaaegselt ja ühtsete lähteandmete alusel saada infot kogu järve seisundi kohta,” ütles
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ago Jaani.

Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Külli Kanguri sõnul mõjutavad Peipsi järve ökosüsteemi olulisel määral põhjasetted. „Järvesetteid võib vaadelda kui looduslikku arhiivi, kus kajastuvad nii järves kui ka valgalal toimunud keskkonnamuutused ja inimtegevuse mõju,“ ütles Kangur.

Euroopa suurima piiriveekogu tervis ei ole kuigi hea. Seisundi täpsustamiseks võtsid ekspeditsioonil osalejad ka veeproove klorofüllisisalduse ning sinivetikamürkide määramiseks. Järvevees oli palju sinivetikaid ja vesi oli nii hägune, et läbipaistvus küündis
Pihkva järvel ja mitmel pool Lämmijärve Eesti-poolsel rannikul vaevalt poole meetrini. Kuumade päikesepaisteliste ilmadega vohavad vetikad järvel praegu kõvasti.

Ekspertide hinnagul vajavad Peipsi ja tema valgla keskkonnaprobleemid kiireid lahendusi. Viimaste aastate ühisekspeditsioonide andmed näitavad, et põhiline reostus satub järve lõuna poolt. Suurimaks valupunktiks on Pihkva linn, mille reoveed sisaldavad palju fosforit.
Velikaja jõe kaudu kandub praegu piirijärve üle poole kogu jõgede fosforikoormusest.

Ühisekspeditsioonil kogutud veeproovid saadetakse vetikamürkide sisalduse määramiseks Tallinnasse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti. Lõpliku hinnangu Peipsi järve tervisele saab anda siis, kui laboritest saabuvad ekspeditsiooni käigus kogutud proovide analüüside vastused.

Lisainfo: Ago Jaani, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik, tel 626 2898, 5590 7057;
Külli Kangur, Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse vanemteadur, tel 524 6085

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.08.2007 pressiteade.