Kolmapäeval toimus Riias Eesti-Läti ja Läti-Eesti valitsuskomisjonide ühisistung, kus arutati mõlema riigi jaoks olulisi koostööteemasid piiriülesest ühistranspordist jagatud tervishoiulahendusteni.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman rõhutas komisjonide kohtumise avakõnes, et koostöö Eesti ja Läti vahel on praegu ääretult oluline. „Meil on palju ühiseid teemasid – sealhulgas piiriäärsete alade regionaalpoliitika, ühistransport, valmistumine kriisideks, tervishoiuküsimused – mille nimel peame ühiselt pingutama,“ lausus Hartman. Ta lisas, et naaberriigid peavad hoidma kokku, et olla tõhusamad ja teha oma hääl kuuldavamaks Euroopas. „Me ei lahenda ainult Balti regiooni, vaid kogu Euroopa küsimusi,“ ütles ta.

Tänavu täitus 20 aastat komisjonide loomisest. „Tagasivaatavalt on hea meel tõdeda, et nende aastate jooksul on meie kahe riigi koostööplatvorm leidnud lahendusi paljudele küsimustele, luues kestva ja tiheda sideme Eesti ja Läti riigiasutuste vahel,“ kommenteeris minister.

Piiriülestest koostööprojektidest rääkides tõid mõlema riigi siseministeeriumi esindajad esile droonide kasutamise piirialadel. Mehitamata õhusõidukite ja droonide temaatika, mis on väga kiiresti arenev valdkond, vajab ühist koordineerimist ja arendamist. Eesti ja Läti piirivalveametid on sõlminud mitmeid kokkuleppeid erinevates küsimustes: seda nii droonide andmevahetuse osas kui ka piirikontrolli taastamises riikide sisepiiridel; samuti toimub koostöö ühiste piiripatrulliõppuste korraldamisel ning omavahel vahetatakse seadmete testitulemuste andmeid.

Valga haigla koostöös Läti tervishoiuteenistusega on 2022. aastal välja töötanud tervishoiuteenuste (röntgen- ja ultraheliuuringute) osutamise korra Valka elanikele. Koosoleku raames otsustati luua töörühm, mis analüüsiks regulaarselt Valga haigla teenuste piiriülese kasutamise küsimusi ja otsiks võimalikke lahendusi Valga-Valka piirialal. Kevadel allkirjastati ka Balti riikide tervisealase kriisikoostöö memorandum, mis lihtsustab andmete ja kogemuste vahetust. Kokku lepiti ettevalmistuste tegemises, mis aitavad ohu korral reaalselt ühiselt tegutseda: pandeemiaolukorras vaktsiinide ja vajalike ravimite kiiremat jagamine, kiirabi ja teiste meditsiinimeeskondade piiriülene abi, psühholoogilise kriisitoe pakkumine ning välismaise humanitaarabi operatiivsem korraldamine.

Transpordi- ja taristuvaldkonnas puudutati nii Rail Balticu kui ka Tartu–Riia rongiliini käivitamist. Läti osapooled toonitasid, et nad otsivad optimaalseid lahendusi piiriüleste teenuste osutamiseks. Rail Balticu osas on Läti otsustanud ehitada raudtee kõigepealt Leedu ja seejärel Eesti suunal. Küll aga loodetakse Eestiga korraldada ühiseid hankekonkursse rongide ökonoomsemaks soetamiseks. Tartu–Riia liini avamiseks on Läti ametkonnad igati valmis, oodates vaid viimaseid dokumentide vormistamisi Eestiga.

Komisjonide ühisistungil arutati ka riikide piirijoonte täpsema paikapanemise küsimust, mis vajab kiiret lahendust. Samuti pöörati olulist tähelepanu piirialade arendamisele, mis on seni olnud tihedalt seotud idanaabriga. “Peame tugevdama neid alasid ja andma võimaluse üleminekuks, sealhulgas piirkondade ettevõtluse ümberkorraldamiseks. Elujõulised piirialad on ka julgeolekuküsimus,“ rõhutas Hartman.

Eesti-Läti ja Läti-Eesti valitsuskomisjonid loodi 2004. aastal eesmärgiga toetada ja arendada naaberriikide koostööd, piirkondade arengut ja ühiste väljakutsete lahendamist. Komisjoni liikmeteks on ministeeriumid, piiriäärsed omavalitsused ja omavalitsuste liidud ning Riigikogu ja Riigikantselei esindajad.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 28. november 2024 pressiteade