Eesti dendroloogia imelaps, seitsmeaastane Samuli Martin avastas Saaremaal vanaema juures suvitades uue vahtrapuu vormi, mille Eesti Dendroloogia Selts kavatseb poisi nime järgi ristida Samuliks.

Eesti Dendroloogia Seltsi president Aino Aaspõllu ütles Oma Saarele, et tegemist on esimese juhtumiga Eesti dendroloogia ajaloos, kus puule antakse nimetus nii noore inimese järgi. „Ausalt öeldes ei tea ma ka Euroopas selliseid juhtumeid,“ lisas ta.

Uus rida Eesti dendroloogia ajaloos kirjutati möödunud nädalal, kui vanaema juures Tagaverel külas olnud Samuli Martin kasutas juhust ja osales koos emaga Eesti Dendroloogide Seltsi suvepäevadel Saaremaal. Samuli võttis üritusele kaasa vahtraoksad, mille päritolu ei osanud keegi määrata.

Kohapeal Tagaverel puuga tutvudes tuvastasid dendroloogid, et tegemist on looduses iseeneslikult tekkinud tavalise vahtra uue vormiga, mille lehed on valgekirjud ja säbrulised. „Me oleme üle 40 Euroopa riigi dendraariumid ja botaanikaaiad läbi kärutanud, kuid sellist vaherit ei ole me näinud, see on täiesti uus ja ainulaadne asi,“ tõdes Aaspõllu, kelle sõnul tekib looduses ikka aeg-ajalt uusi vorme. „Kui meil õnnestub seda puud paljundada, siis on see algus ühele uuele aedvormile, mis on väga huvitav ja leiab suurt tähelepanu,“ lisas ta.

Eesti Dendroloogide Selts annab uuele leiule nimeks hariliku vahtra valgekirjulehtedega vorm Samuli. „Sellest poisist tuleb kunagi suur teadlane ja see oleks tema karjäärile väga ilus algus,“ lausus Aaspõllu.

Samuli Martin rääkis Oma Saarele, et vanavanemate hoovil kasvav iseäralik vahtrapuu jäi talle silma juba möödunud aastal. Poiss üritas puu kohta selgust saada taimeraamatutest, aga asjatult. „Raamatutes ei ole sellist kirjas,“ tõdes Samuli, kes peab uut vahtravormi oma esimeseks tõeliseks avastuseks.

Fenomenaalsete teadmistega Tabasalu lasteaiapoisist Samuli Martinist kuulis Eesti laiem avalikkus esimest korda mullu septembris, kui Eesti Ekspressis ilmus Madis Jürgeni artikkel „Kuueaastane “professor” teab peast üle tuhande taime.”

Spetsialistide sõnul võib Samuli oma teadmistega ka mõnele dendroloogile üsna tugevaks vastaseks osutuda. Poisi teadmised taimede kohta on pärit kodust, Nõmme Loodusmajast ja raamatust “Eesti taimede kukeaabits”.

„Vahel on nii, et kui hakkab see mandrile ärasõit, siis ei ole autos kohta, kuhu kotid panna. Kõik on lilletopsikuid ja igasugu istikud täis lapitud,“ rääkis Oma Saarele Samuli vanaema Inge Salu.

Allikas: ajaleht Oma Saar 14.08.2007.