Maaülikool kulutab sel suvel üle kaheksa miljoni krooni, et Polli aiandusuuringute keskuse vanas õunahoidlas oleksid tänapäevale kohased tingimused.

Veerandsada aastat tagasi ehitatud õunahoidlas on renoveerimistööd kestnud kolm nädalat. Esimese järgu ehk nelja säilituskambri ja seadmete ruumi ning uue jahutussüsteemi valmimise tähtaeg on 4. oktoober.

Säilituskambrite põrandad on valatud

«Lootsime esimese järgu anda käiku septembri alguseks, mil suur osa õunu on küpsed, kuid meie soov ei läinud täide,» rääkis maaülikooli projektijuht Uko Bleive.

Tema sõnul olid projekteerimine ning sellele järgnenud täpsustused ja parandused nõudnud ettearvatust rohkem aega ning seetõttu oli ka ehitustööde algus veninud juulikuusse.

Praeguseks on ehitajad hoidlakambritele valanud soojustatud põranda ning tööjärg on jõudnud siseseinte ehituseni ja ka teisel korrusel paiknevasse seadmete ruumi, kus põrand, aknad, uksed ja seadmed saavad uueks ning seinadki värske viimistluse.

Üle kaheksa miljoni krooni

Projekteerimise käigus oli kasvanud ka töödele minev summa. Esialgu planeeritud kuue miljoni asemel kulub maaülikoolil tänavustele töödele pisut üle kaheksa miljoni, kahe aasta peale kokku aga üle kaheteistkümne miljoni krooni.

«Maaülikool on seadnud endale ülesande ehitada Polli vanasse hoidlasse kontrollitud atmosfääriga kambrid ja säilitustehnoloogiate keskus ning istikuhoidla, et kasutada suurt hoonet otstarbekalt,» kõneles Uko Bleive.

Peale temperatuuri hoitakse nendes kambrites silma peal õhu niiskusesisaldusel ja gaasilisel keskkonnal ning vähendatakse hapnikusisaldust, et kahandada õunte hingamist. Sellega vähenevad ka säilituskaod.

«Sordist sõltuvalt saame kambrites hoida temperatuuri nulli kuni pluss viie kraadi juures,» rääkis Uko Bleive. Seda võimaldavad energiasäästlikult teha uuendatud soojustusega hoidlakambrid ja glükoosipõhine, madalat välistemperatuuri kasutav jahutussüsteem.

ARVAMUS

Ave Kikas, aiandusuuringute keskuse juhataja

Uuendatud hoidlas võib puuvilju säilitada loodetavasti järgmise suveni. See on väga tähtis. Nii saavad teadlased paremini uurida puuviljade säilivust, teha sellest lähtudes õigeid valikuid sordiaretuses ja aednikele oma ettepanekuid.

Allikas: ajaleht Sakala 14.08.2007.