Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine. Otsustati, et arenenud riigid toetavad arengumaade kliimaalaseid püüdluseid edaspidi iga-aastaselt 300 miljardi dollariga ning laiendatakse panustajate ringi.

Bakuus lõppenud üleilmsetel kliimaläbirääkimistel keskenduti otsustele, mis aitavad leevendada kliimamuutuste mõju ja tugevdada rahvusvahelist koostööd. Ühe peamise otsusena suurendavad arenenud riigid arengumaade toetust kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks senise 100 miljardi dollari asemel 300 miljardi dollarini aastas järgmiseks kümneks aastaks. Märgiline on seejuures, et uue eesmärgi sisse loetakse lisaks avaliku sektori rahastusele ka mitmepoolsete arengupankade ja erasektori rahalised panused. 

Kuigi kliimakonventsiooni arenenud ja arenevate riikide määratlusi ei muudetud, oodatakse siiski vabatahtlikult panustavate riikide hulga laienemist. 

“Selle otsusega algab rahvusvahelises kliimarahastuses uus ajajärk. Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine ja sellega kaasnevad kahjud on paraku juba tänase päeva probleem. Juba praegu on riike, kus muutunud kliima on elu tundmatuseni muutunud. On oluline, et kõikidel riikidel oleks võimekus muutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikke investeeringuid teha. Uus rahastuse eesmärk näitab, et parima tulemuseni saab jõuda vaid panustajate ringi laiendades ning mitmepoolses koostöös,” ütles kliimaminister Yoko Alender. 

Kuigi kõnelused olid keerulised ja venisid planeeritust 36 tundi pikemaks, tõestas COP taas oma vajalikkust rahvusvahelise dialoogi platvormina. Erimeelsused on paratamatud, sest läbirääkimiste laua taga on ligi 200 riiki, kellel on erinevad majanduslikud ja geopoliitilised huvid. Sellegipoolest võimaldab konverents otsida kompromisse ja seada ühiseid eesmärke. 

Näiteks jõudis COP29 märgilise otsuseni globaalse süsinikuturu reeglite täpsustamise osas, mis aitab kaasa heitkoguste vähendamisele ja seega Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamisele. 

Läbirääkimistel loodeti suuremat edasiminekut kliimamuutuste leevendamisel. Eelmisel aastal Dubai COPil saavutatud kokkulepe fossiilkütuste kasutamisest eemaldumisel vajab järgnevaid samme. Samuti on vajalik täpsem tegevusplaan Dubais kokku lepitud puhtale energiale ülemineku saavutamiseks, millega soovitakse tõsta globaalset taastuvenergia mahtu kolm korda ning energiatõhusust kaks korda aastaks 2030. Seekord ei suutnud osapooled vajalikes edasistes tegevustes ühist sõnastust leida, mistõttu jätkatakse arutelusid järgmisel aastal. 

Läbirääkimised tõid esile kliimamuutuste ja julgeolekuohtude vahelise tiheda seose. Kliimamuutused suurendavad ressursinappust, süvendavad vaesust ja põhjustavad konflikte, mis ohustavad üleilmset stabiilsust.

“Üha sagedamini esinevad äärmuslikud ilmastikunähtused on selgeks meeldetuletuseks, et kliimamuutused ei ole pelgalt keskkonnaküsimus, vaid puudutavad kogu maailmakorda. Rahvusvaheline koostöö on ainus viis, kuidas tekkivaid kriise ennetada ja nende mõjudega toime tulla. Osade riikide jaoks on muutused juba sama eksistentsiaalsed, kui oht mida meie tõrjume igapäevaselt Euroopas ja NATOs kaitsekulutusi suurendades,” lisas Alender.

COP29 on 29. ÜRO kliimamuutuste konventsiooni osaliste konverents. Kohtumine toimus 11.-24. novembril Bakuus, Aserbaidžaanis. 1992. aastal sõlmitud kliimamuutuste konventsiooni osalisteks on 198 riiki, Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal. Osalised kohtuvad igal aastal.

Allikas: Kliimaministeeriumi 25.11.24 pressiteade