18.–24. novembrini oli Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel käimas ülemaailmne antibiootikumide vastutustundliku kasutamise nädal. Selle raames toimus Rapla riigimajas veterinaarias antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava infopäev. Teist korda toimunud üritus tõi taas kord kokku eksperdid nii veterinaarmeditsiini kui ka humaanmeditsiini ja keskkonna valdkonnast.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Hendrik Kuusk rõhutas antibiootikumiresistentsusega võitlemisel ülemaailmse ning valdkondadevahelise koostöö tähtsust. „Kui tahame, et ka tulevikus oleks võimalik antibiootikume nii loomade kui ka inimeste ravimiseks kasutada, peame tegema koostööd. Ühine lähenemine on vältimatu. See, et veterinaaria tegevuskava infopäevale tulid kohale ka humaanmeditsiini ja keskkonnaeksperdid, näitab tahet koos tegutseda,“ rääkis Kuusk.

Üritusel käsitleti Eesti edusamme antibiootikumiresistentsuse seires, antibiootikumide kasutuse juhtimises ning jagati ülevaadet riiklikust antibiootikumiresistentsusega võitlemise strateegiast. Toimus ka arutelu, et selgitada välja kontrolli ja usalduse tasakaal.

„Arutelul osalejad kinnitasid, et antibiootikumide kasutamise piiramine täiendavate keeldudega pole lahendus. Antibiootikumiresistentsuse ohjamise ja antibiootikumide kasutamise valdkonnas on vaja teha rohkem ennetavat koostööd ja teavitustööd. Koolitada tuleb veterinaare ja meedikuid, kuid ka keskkonnateadlasi ja loomaomanikke. Kasu võiks olla ka karjatervise programmide arendamisest, sest tervemad loomad vajavad ka vähem ravi, sh antibiootikumidega,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi.

Infopäeval esitasid ettekande Ernesto Liebana Euroopa Toiduohutusametist, Ingrid Sumeri ja Anne-Ly Veetamm Põllumajandus- ja Toiduametist, Marju Sammul Ravimiametist, Piret Kalmus Eesti Maaülikoolist, Matis Pääslane Eesti Loomaarstide Kojast, Margus Kuklane veterinaarravimite hulgimüüjate esindajana, Maia-Triin Kanarbik Sotsiaalministeeriumist ja Tanel Tenson Tartu Ülikoolist.

Antibiootikumiresistentsus on bakterite allumatus antibiootikumravile. Seda hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele. Ravimite vastutustundetu kasutamise tagajärjel võivad bakterid tulevikus antibiootikumiravile enam mitte alluda.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade