Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrra eeldusel, et seda võimaldavad eeltingimused on täidetud. Eesmärgini jõudmiseks on muuhulgas vajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ELis.
“Tugev kliimapoliitika on nii Euroopa kui ka Eesti prioriteet, sest see tagab meile hea elukeskkonna säilimise ja puhta majanduse kasvu. Samal ajal peab meil Euroopa Liidus tervikuna ja ka igal riigil olema hea arusaam, kuidas eesmärke saavutada,” sõnas kliimaminister Yoko Alender.
Euroopa Komisjoni ettepanek puudutab Euroopa Liidu ülest eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Valitsuses kinnitatud seisukohad võimaldavad Eestil osaleda esimestel diskussioonidel Brüsselis ning tulevase seadusandluse väljatöötamises.
Euroopa Komisjoni teatisele järgneb 2025. aasta alguses seadusandlik ettepanek ja järgnevad sisulised arutelud nii Euroopa Liidu nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis. Euroopa Liidu 10-aastased eesmärgid kiidavad tavapäraselt heaks riikide peaministrid Euroopa Ülemkogus.
“Pean oluliseks, et kliimaneutraalsuse vahe-eesmärkide kokku leppimisel saaksid kõik Euroopa riigid ühiselt aru, milliseid samme või eeldusi nende eesmärkide saavutamine nõuab. Meie analüüs kliimakindla majanduse seaduse koostamisel näitab, et pärast 2030. aastat vajame uusi tehnoloogiaid vähendamaks seda saastet, mille jaoks häid lahendusi veel ei ole. Näiteks tööstuses. Samasugune vajadus on kõikidel riikidel,” lisas Alender.
2040. aasta eesmärgi eeltingimuseks on 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine. Eesti seisukoht on, et 2032. aastal tuleks hinnata 2030. aasta eesmärkide täitmist koos tehnoloogia arengu vastavushinnanguga. Selle põhjal tuleks 2040. aasta eesmärke vajadusel kohandada.
Uuteks tehnoloogiateks saavad olla peamiselt (biogeense) süsiniku kinnipüüdmise ja kasutamisega seotud lahendused. Mitmetes valdkondades neid juba edukalt katsetatakse ja ka Eestis on ettevõtteid, kelle ärimudel põhineb just süsiniku kinni püüdmisel. Süsiniku kinnipüüdmine täiendab, aga ei asenda teisi kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid.
2040. aasta kliimaeesmärkides aegsasti kokku leppimine on oluline, et anda finantsturgudele ja tööstustele selge signaal investeeringute ja pikaajaliste plaanide tegemiseks. Samuti aitab see kodanikel, ettevõtjatel ja poliitikakujundajatel planeerida investeeringuid inimeste oskuste ja pädevuste arendamiseks.
Allikas: Kliimaministeeriumi 15.11.2024 pressiteade
