Kliimaministeerium avaldas Eesti energiamajanduse arengukava 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande ja kutsub kõiki huvilisi andma aruandele ja sellega seotud dokumentidele (sh ENMAK 2035) kirjalikku tagasisidet 9. detsembrini. 
 

„ENMAK 2035 puudutab kõiki Eesti inimesi, sest sellega seatakse paika meie energiapoliitika tulevikusuundumused. Seega peame oluliseks anda ka kõigile huvilistele võimaluse selle loomises kaasa rääkida. Täna avaldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on oluline alusdokument arengukava protsessis ning sellesse tehtavad võimalikud täiendused võivad mõjutada üldist energia tulevikuplaani,“ sõnas Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Irje Möldre. Ettepanekud palub ministeerium saata aadressile info@kliimaministeerium.ee. 
 

„Arengukava koostamisel on olnud oluline leida lahendused, mis arvestavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärke, laiemalt võimalikku sotsiaalmajanduslikku mõju. Kavandatud tegevused tagavad Eestile kättesaadava ja taskukohase hinnaga energia, energiajulgeoleku ja -sõltumatuse. Eksperdid on koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, millele on võimalik veel teha täiendusettepanekuid. Vastavalt laekuvatele ettepanekutele täiendame vajadusel arengukava.“ 

ENMAK 2035 üldeesmärk on kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus. Arengukava alaeesmärgid on energiajulgeoleku tagamine, energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine, energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Arengukavaga uuendab Kliimaministeerium kehtivat energiamajanduse arengukava aastani 2030, keskendudes energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekule. Arengukava visioon ulatub aastani 2050. 

Üheks ENMAK 2035 kavandatud tegevuseks on juhitava võimsuse olemasolu tagamine pärast põlevkivist elektri tootmise lõppemist. Arengukava lähtub eesmärgist, et aastaks 2030 peame tootma aastapõhiselt sama palju taastuvelektrit kui tarbime. Arengukava eelnõu arvestab kliimakindla majanduse seaduse eelnõu eesmärke energiatootmisele, mis tähendab, et soojuse- ja elektrienergia tootmine on aastast 2040 CO2 neutraalne. See tähendab, et seni põlevkivist ja muudest fossiilkütustest elektri- ja soojuse tootmine tuleb asendada aastast 2040 CO2 neutraalse energiatootmisega. 

Põhitegevused kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks hõlmavad taastuvenergia osakaalu kasvatamist, 1200 MW juhitava elektritootmise võimsuse tagamist ja energiasalvestite kasutuselevõttu. Viimase paari aasta elektrienergia aasta keskmine hind on olnud 9 s/kWh ning elektri lõpphind 17,9 s/kWh). ENMAK 2035 tegevuste tulemusel täiendavate välisühenduste, salvestuse ning maismaa- ja meretuuleparkide lisandumisel saab elektrienergia aasta keskmine hind prognoositult olema 4,9 s/kWh ning elektri lõpphind 15,4 s/kWh). 

KSH aruande põhijäreldus on, et üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid nagu ilmastikumuutus või mõju liikidele. Leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset mõju. Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035 rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. 

KSH aruande avalik arutelu toimub 17. detsembril. Dokumendid ja täpsem info on üleval Kliimaministeeriumi veebis Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine | Kliimaministeerium 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade