Foto autor: Evelin Lumi

Foto autor: Maanus Kullamaa
 

Tartu linn koostas heaoluprofiili, mis koondab andmed tartlaste tervise ja heaolu kohta. Tulemused näitavad, et Tartu on üks Eesti kiiremini arenevaid tõmbekeskusi, kus on kvaliteetsed teenused ja Eesti üks kõrgeimaid eluigasid.

"Heaoluprofiil on linnavalitsuse jaoks oluline töödokument, mille ülesandeks on näidata kätte need Tartu linna probleemkohad, millega tuleb esmajärjekorras tegeleda. Kogutud andmetel ja analüüsidel on suur väärtus linna juhtimisse, aidates teha senisest rohkem teadmistepõhiseid otsuseid," ütles linnapea Urmas Klaas.

Uuest heaoluprofiilist selgub, et Tartu ja selle ümbrus on kiiresti arenev tõmbekeskus, kus töötuse määr on Eesti keskmisest madalam ja brutotulu kõrgem (2039 eurot Tartumaal vs 2007 eurot Eestis keskmiselt). Kui Covid-19 pandeemia ajal kasvas Tartus sarnaselt ülejäänud Eestiga tööpuudus, on see praegu jäänud stabiilseks, mis viitab erinevatele alternatiivsetele teenimisvõimalustele ja piisavatele toimetulekutoetustele.

Tartu paistab silma heade sotsiaalteenuste ja kõrge elueaga. Erinevad sotsiaalteenused on Tartu linnas väga hästi korraldatud, mis toob omakorda kaasa teenusturismi. See tähendab aga, et abivajajate arv aina kasvab ning valdkonna spetsialistid töötavad suurema koormusega. Teenusturismiga kaasneb ka negatiivne mõju linnaeelarvele.

Tartu linnas on suremuskordaja 1000 elaniku kohta väiksem kui Eesti keskmine. Eesti keskmine suremuskordaja on 13,0, samas kui Tartus on see 10,6. Tartumaa naiste oodatav eluiga on 83,5 aastat (Eestis keskmiselt 82,3 aastat) ja Tartumaa meestel 74,5 aastat (Eestis keskmiselt 73,6 aastat). Meeste suremus pahaloomulistesse kasvajatesse on viie aasta trendis oluliselt vähenenud ning oluliselt on kasvanud väga vanade elanike arv Tartu linnas - vähem kui 10 aasta jooksul on üle sajaaastaste inimeste arv linnas kahekordistunud. Tartu maakonna elanikest andis 63% oma tervisele hea või väga hea hinnangu, mis on kõrgem kui Eesti keskmine 58%. Tartu linna, nagu ka kogu Eesti üheks suuremaks negatiivse suunaga näitajaks on sündimus. Tartus sündinud laste arv on langenud alla tuhande lapse aastas ja lähiaastatel see trend pigem süveneb.

Inimeste haridustase on Tartus Eesti keskmisest kõrgem. Kõrgelt haritud inimesi on Tartus üle 6% rohkem kui Eestis keskmiselt, madala haridustasemega inimeste osakaal elanikkonnas on võrreldes Eestiga 2% väiksem ja keskmise haridustasemega inimeste osakaal 5% väiksem. Hariduses on suurimateks probleemkohtadeks noorte õpetajate ja tugispetsialistide vähesus.

Heaoluprofiilist selgub, et linnas kasutatakse üha enam kergliiklusvahendeid, mis on toonud kaasa ka liiklusõnnetuste kasvu. Suur osa liiklusõnnetusi toimub reguleerimata ülekäiguradadel. Linnakeskkonda on lisandunud viimastel aastatel kergliiklusteid, mänguväljakuid ning teisi vabas õhus liikumist toetavaid võimalusi, kuhu linlased ootavad rohkem avalikke tualette ja istumiskohti.

Kuigi Tartu turvalisuse tase on hea, on kasvanud varguste arv. Selle põhjusteks võib pidada iseteeninduskassade tulekut kauplustesse, inimeste kehvemat majanduslikku olukorda ja Tartu toimimist tõmbekeskusena, sest sageli ei ole varguse toimepanija kohalik elanik.

Värske heaoluprofiil on täiendatud versioon kaks aastat tagasi koostatud dokumendist. Profiili koostamises on kasutatud statistilisi andmeid riiklikest andmebaasidest kuni aastani 2022 ning analüüsiosades on kirjeldatud hilisemaid trende kuni 2024. aasta kevadeni.

Heaoluprofiiliga saab tutvuda kodulehel: www.tartu.ee/tartu-linna-heaoluprofiil

Allikas: Tartu LV 11.11.2024 pressiteade