Kahepäevane retk Pekka Linnaineniga Tampere Käsitöömessile, Tampere Valgusfestivalile ja Tampere kultuurielu avastama

Laupäev, 16. november - pühapäev, 17. november 2024

Registreerida saab teisipäevani!

Tartu sõpruslinn Tampere on sama suur kui Tallinn ja Tampere Käsitöömess Soome suurim. Sõidamegi messile ning samal ajal Tamperes toimuva Valgusfestivali ilu ja linna rikkalikku kultuurielu avastama.


Retke esimese päeva veedame Käsitöömessil ja õhtul teeme ekskursiooni vanalinnas ning naudime Valgusfestivali ilu. Pühapäeval vaatame päevavalgel linna huviväärsusi ning külastame Tampere Toomkirikut,  muuseumikeskust Vapriikki ja Muumimuuseumi.

Novembri keskel vallutavad käsitöölised ja käsitööhuvilised linna. Tampere messikeskuses toimuv Soome käsitöö ja disainimess on suurim Euroopas. Sel korral toimub mess juba 28.korda.

2024 aasta teema on: Julge olla Sina. Kohal on üle 600 käsitöömeistri ja käsitöökoja. Mess toimub neljas paviljonis ja on oma ala professionaalide ja entusiastide kohtumispaik
number üks.

Osta saab Soome käsitööd, käsitöötarvikuid ja -materjale, lõnga, ehteid, kangaid, raamatuid, ajakirju. Samuti maiustusi ja hõrgutisi.

Avatud on kohvikud, saab degusteerida erinevaid tooted, avatud on õpitoad, saab kohtuda ja nõu küsida erinevate meistrite käest. Kindlasti leiab sealt ka kuusepuu alla vahvaid kingitusi või mõtteid ja ideid mida ise teha.


Tagasitee Tamperest Helsingisse kulgeb läbi kaunite järvemaastike. Külastame Emil Wikströmi kunstnikukodu Visavuori. Seal valmistutakse juba jõuludeks.
Lõunat sööme Ideaparki keskuses ,mis on üks Soome suurimaid, seal saab teha veel viimaseid sisseoste. Sel päeval toimub seal ka postkaartide ja märgikogujate laat.


Tampere üldtutvustus:

”Mis meil Narva, mis Inglismaal Manchester, seda on Soomemaal Tampere. Linn on väärt, et ta tuttavaks saab; ta seisab kauni koha peal, on korrapäraselt ehitatud, hoolitsetakse puhtuse eest, ja majad tunnistavad oma ehituskombega, et inimesed siin ilu ei vihka ja et ehitusmeistrid lahkeid ja nägusaid majasid ilmale suudavad sobitada; aga peaasi on Tampere vabrikud, need teevad linna tähtsaks ja tõstavad ta igapäiste linnakeste keskelt nagu kõrgema künka otsa.”

Nii kirjeldas Eesti Postimees Tampere linna 1880. aastal. Eriti põhjalikult tutvustas ajaleht Finlaysoni tekstiilitööstust ja seda, kuidas ta oma tööliste eest hoolitses, ning Vene keisrite külastuste auks püstitatud uhket skulptuuri – kotkast, mis seisab praegugi linna põhjapoolse Näsijärve kaldal. Kes selle teksti kirjutas, pole teada, kuid papa Jannsen ja Lydia Koidula nägid seda kõike isiklikult juba kümme aastat varem. Nad saabusid linna aurulaevaga lõunast Pyhäjärve poolt. Tampere asub nimelt kahe suure järve vahelisel mäeseljandikul, millest voolab läbi Tammerkosk. Tänu selle kose taltsutatud jõule on Tamperest arenenud Põhjamaade suurim merepiirita linn, mis moodustab enam kui 400 000 elanikuga Soome suuruselt teise majanduspiirkonna.

Jannsenite ajast peale on reisimine muutunud kiiremaks ja mugavamaks. Tamperest sai ka raudteesõlm, mis muutis linna üha tuttavamaks ka eestlastele. 1930. aastatel propageeris seda töökas Eesti Vabariigi aukonsul, õllepruulija Rosa Salmelin, kes oli alati eriti külalislahke Eesti ajakirjanike vastu. Hoopis erineval moel sai linn tuntuks ajal, mil linn oli Nõukogude delegatsioonide üks kohustuslikke sihtkohti. Lenin ja Stalin olid ju siin esimest korda kohtunud. Seda meenutas Lääne-Euroopa ainus Lenini muuseum, mis alles neil päevil uksi sulgeb. Linnas on piisavalt muuseume ka ilma selleta. Näiteks Tampere endise lina- ja rauatööstuse ehk Tampella alal asuvas muuseumikeskuses Vapriikki on leida loodusmuuseum, postimuuseum, mängude muuseum ja jäähokimuuseum ning alati erinäitusi, nagu praegu "ManseRock". Tampere on ju tuntud ka kui Soome roki teerajaja ja nt Juice Leskineni kodulinn.  Kui neist ei piisa, leiame muuseume ka Tammerkoski vastaskaldalt Finlaysoni piirkonnast, mis asub samas kohas, kus Jannseni ajal ja mille ümbrus meenutab Kreenholmi Narvas. Ka siin on tööstus täielikult kadunud, kuid selle asemel on Tamperes elust pakatav kultuurikeskus. Kui Jannsen peaks täna jõudma Tamperesse, parkide, teatrite ja ülikoolide linna, võiks ta võrrelda seda ka oma kodulinna Tartuga, mis muide on Tampere sõpruslinn. Muuseas, Tampere on ka pealinn, maailma saunapealinn, aga see on juba teine lugu.


Retke ilusas eesti keeles juhib Pekka Linnainen. Ta on teenekas turismiarendaja nii siin kui sealpool Soome lahte.

Käsitööst räägib ja kogemusi jagab Haapsalu Pitsikeskuse juhataja Mirje Sims.

Bussis on avatud Pop-up käsitööpood. Kõik retkelised, kes soovivad võivad võtta kaasa ja panna müüki oma käsitööd (kootud, heegeldatud, õmmeldud, keedetud (moosid), ehted jne).

Pass või ID kaart kaasa.

Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime, sünnikuupäev, kuu ja aasta ja telefon.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 5.45.
Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00. Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 315 eurot koos laevapiletite, ööbimine hotellis koos hommikusöögiga, messi pääse, Tampere muuseumikeskuse pilet ja Visavuori pilet.

Lisaks saab osta hommikusöögi ja või õhtusöögi laeval.

Hommikusöökide hinnad:
Täiskasvanu - 16 €

Õhtusöökide hinnad:
Täiskasvanu - 29 €

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297
Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

Palun andke teada kas soovite hommiku- või õhtusööki. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad!

Allikas: Looduse Omnibussi teade