Looduse kõikvõimalike toitumisahelate arvukatest lülidest esimene on alati mingi taim. Seda põhjusel, et põhiosa taimi toodab kasvuks ja eluks tarvilikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil ise, kasutamata toiduks teisi organisme.

Protsessi nimetatakse fotosünteesiks, milleks peale valguse on vaja vett ja süsihappegaasi. Ka peavad taimerakud sisaldama rohelist värvi pigmenti klorofülli, mille abil kloroplastides fotosüntees aset leiabki.

Klorofüll annab taimedele rohelise värvuse ja selle abil saavad nad kätte päikesevalguse energia.

Kuid mitte kõik meie metsades ja aasadel kasvavad taimed pole rohelised, seega fotosünteesivõimelised. Näiteks juulis–augustis kuusemetsades õitsev üleni kahvatukollane seenlill. Ka pole roheline aprillis ja mais sarapikes ja lepikutes õitsev käopäkk, see taim on hoopiski inimnaha värvi roosa.

Üleni pruuni karva on parasniisketes metsades kasvav pruunikas pesajuur.

Et seenlillel, pesajuurel ja käopäkal rohelised osad puuduvad, pole nad võimelised endale toitu tegema. Millest nad siis elavad? Eks ikka teiste toodetud toidust nagu loomadki. Nii kinnitub käopäkk puude ja põõsaste juurtele ning imeb võõrast kehast endale vajaliku välja.

Nad on taimparasiidid ehk siis teiste kulul elajad, mistõttu ongi nad evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud.

Parasiittaimi leiab ka niitudelt ja puisniitudelt. Näiteks on kõik meie härgheinad poolparasiidid, kes osa oma toitainetest toodavad ise, kuid osa saavad teistelt taimedelt, peamiselt läheduses kasvavatelt põõsastelt ja puudelt.

Klorofüllita parasiidid on ka perekond soomuka kõik viis esindajat: ohakasoomukas, põdrajuure–soomukas, madarasoomukas, suur soomukas ja haruline soomukas.

Need on pruunikate, kollakate või lillakate soomusjate lehtede ja lihaka varrega taimed, mida esmapilgul võiks käpalisteks pakkuda.

Nende kahehuulelised õied asetsevad kobarjas õisikus, juured kinnituvad nagu teistel parasiittaimedel imiorganitena liigiomase loodusliku või kultuurperemeestaime juurtele.

Juba nimetustest võib oletada soomukate peremeesorganisme: nii parasiteerib ohakasoomukas ohakatel, põdrajuure–soomukas põdrajuurel. Suur soomukas on valinud end toitma põldjumika.

Kuigi teiste kulul elu tundub ju kerge olevat, on soomukad haruldased. 2004. aastal kehtima hakanud looduskaitseseaduse järgi kuulub Eestis kaitstavate taimede nimekirja 261 liiki.

Kolm viimati nimetatud soomukaliiki on kantud Eesti punasesse raamatusse.

Allikas: Järva Teataja