Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. kohtumisel (COP16) leppisid riigid kokku põlisrahvaste ja kohalike kogukondade suuremas rollis bioloogilise mitmekesisuse päästmisel ning geneetiliste ressursside digitaalse järjestuse teabest saadava kasu globaalse jagamise mehhanismi käivitamises. 
 

Eesti delegatsiooni juhtis riigikogu saadik Tiit Maran, kes on ka Euroopa naaritsa taasasustamise projekti pikaaegne eestvedaja. „Kõikidel riikidel on sõltumata suurusest kohustus panustada elurikkuse säilitamisse ja taastamisse. Rõhutasime looduse taastamise olulisust ning tutvustasime meiepoolsed samme. Oleme taastanud mitmeid loodusalasid – vabastanud üle 3000 km jõgesid tõketest kalade rändeteedel, taastanud 20 000 hektarit soid, taganud hoolduse 40 000 hektarile pärandniitudele ning päästnud kriitiliselt ohustatud Euroopa naaritsa väljasuremisohust. Kooskõlas Euroopa Liidu 2023. aasta elurikkuse strateegiaga tagada kaitse vähemalt 30% maast ja veest, on Eestis ettevalmistamisel samasuunaline seadusemuudatus,“ kommenteeris Maran. 
 

Toimunud kahepoolsete arutelude raames kohtus Eesti delegatsioon ka Ukraina Keskkonnaministeeriumi digitaalse arengu aseministri Sergii Vlasenkoga, kellega arutati koostöövõimalusi Ukraina Euroopa Liiduga liitumise looduskaitseliste aspektide üle. Samuti käsitleti võimalusi, kuidas Eesti saaks panustada sõjategevuse tõttu kahjustatud Ukraina keskkonna taastamisse ja toetada piirkonna elurikkust. 
 

Peaaegu kaks nädalat Colombias Cali linnas kestnud  konverentsil, millest võttis osa umbes 23 000 delegaati 200 riigist, oli peamine ülesanne  käivitada 2022. aastal toimunud COP15 kohtumisel vastuvõetud Kunmingi-Montreali globaalse mitmekesisuse raamkokkulepe (KMGBF). Leppe kohaselt rakendatakse bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks erinevaid meetmeid, muuhulgas 30% maa- ja merealadest kaitse alla võtmine, degradeerunud ökosüsteemide taastamine, võõrliikide sissetoomise ja reostuse vähendamine. 
 

Tippkohtumisel osalenud riigid lõid loomadelt ja taimedelt võetud materjali digitaalse järjestuse geeniteabe kasutamisest saadava tulu suunamiseks Cali fondi, et jagada seda põlisrahvaste ja kogukondadega, kust need ressurssid  pärit on. Loodusest pärit materjali geeniteavet kasutatakse laialdaselt tootearenduses, alates ravimitest kuni toitainetega rikastatud riisideni. 

COP16 raames loodi ka põlisrahvaste ja kohalike kogukondade allorgan, et tagada nende osalemine KMGBFis ning Aafrika päritolu rahvaste tunnustamine bioloogilise mitmekesisuse hoidjatena. 
 

Ookeanikaitse osas leppisid valitsused pärast pea 10 aastat kestnud ettevalmistusi kokku kõrge ökoloogilise väärtusega ookeanialade väljavalimise protsessis. Seejuures aitas COP16 sillutada teed ülemaailmse ookeanide lepingu ratifitseerimisele 2025. aasta juuniks. 
 

Kvoorumi puudumise tõttu ei olnud COP16 kohtumist võimalik ametlikult lõpetada, kuid  millal ja kus see jätkub, on veel selgumisel. Järgmine, COP17 toimub 2026. aastal Jerevanis, Armeenias. 

Allikas: Kliimaministeeriumi 8.11.2024 pressiteade