Taristuminister Vladimir Svet saatis kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk on edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust. Reformi läbiviimiseks investeerib Kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot. 

„Eesti kodudes tekib aastas sadu tuhandeid tonne materjale, mis praegu lõpetab kas prügimäel või see põletatakse, kuid mida saaks tegelikult uuesti kasutada. See pole ei majanduslikult arukas ega ka keskkonnale jätkusuutlik lahendus. Seetõttu oleme jäätmereformiga kogu jäätmeahela lahti võtnud ja teinud ettepanekud, kuidas praegust süsteemi muuta,“ ütles taristuminister Vladimir Svet. “Eesti olmejäätmete ringlussevõtu tase on praegu 33 protsenti, kuid eesmärk on kasvatada see 2035. aastaks 65 protsendile.” 

Ministri sõnul on eesmärk muuta jäätmete sorteerimine inimestele lihtsaks ja ühtlustada praktikaid üle Eesti. „Iga suur muutus nõuab ümberharjumist ja ei sünni üleöö, kuid see reform on kindlasti vajalik ja tehtav. Võidame sellest puhtama elukeskkonna näol, samuti võimaldavad uued puhtad jäätmevood planeerida pikaajalisi investeeringuid ringlussevõtu tööstusse ning luua seega uusi töökohti,“ lausus Svet.  

Eelnõus on välja pakutud, et jäätmete sorteerijad saavad majandusliku eelise – nende arved hakkavad olema kuni kolm korda madalamad kui mittesorteerijatel. Reformi jõustudes hakkaks kortermajade juures olema neli prügikonteinerit. Kui täna tuleb eraldi koguda segaolmejäätmeid ja biojäätmeid, siis edaspidi lisanduks neile ka paber- ja kartongjäätmete ning segapakendi ehk plast-, metall- ja klaaspakendi kogumine.  

Avalike pakendikonteinerite arv väheneb, kuid omavalitsus otsustab, kus jäävad neid kasutama eramajad. Eramajadele tiheasustuses säilib võimalus ka pakendikoti kasutamiseks, samuti võib paberi- ja kartongijäätmeid koguda kastiga. Hajaasustuse jäätmeveo tingimused määrab kohalik omavalitsus.  

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo lisas, et reform käsitleb lisaks kodumajapidamistele ka ülejäänud jäätmemajanduse ahelat. „Kohalikud omavalitsused saavad konkreetsed eesmärgid liigiti kogumise sihtarvude näol. Neile antakse ka hoovad, et jäätmekäitlust paremini korraldada ning need sihid saavutada. Lisaks tahame eraldada veo ja lõppkäitluse hankelepingud, et parandada turukonkurentsi, andes seeläbi omavalitsustele võimaluse valida parim teenusepakkuja,“ sõnas Jaanisoo. 

Eelnõu näeb ette ka segaolmejäätmete prügilasse ladestamise tasu tõstmist ning põletustasu kehtestamist, et muuta jäätmete suunamine tööstusesse majanduslikult mõistlikumaks kui ladestamine või põletamine.  

Jäätmereformi elluviimiseks plaanib ministeerium 111 miljoni euro summas toetusi, sealhulgas näiteks kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise taristu arendamiseks ning ettevõtetele ringlussevõtu tööstuse arendamiseks, ressursitõhususe tagamiseks, jäätmetekke vähendamiseks ja pakendite ümberdisainimiseks. 

Reformiga kaasneb ka jäätmevaldkonna digitaliseerimise plaan, et saada senisest oluliselt täpsemat ja ajakohasemat teavet jäätmete kogumise ja käitluse kohta, suurendades seeläbi jäätmemajanduse läbipaistvust ja usaldusväärsust. 

Eelnõule arvamuse avaldamise tähtaeg on 29. november. Eesmärk on esitada eelnõu Riigikogu menetlusse 2025. aasta alguses. 

Lisainformatsiooni jäätmereformi eelnõu kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.

Kodulehel on pressiteate juurde lisatud ka kokkuvõttev tabel peamiste muudatustega.

Allikas: Kliimaministeeriumi 05.11.2024 pressiteade