2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269  m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

Aastatagusega võrreldes võeti põhjavett joogi- ja olmevee tarbeks 1 522 m3/d võrra rohkem kui 2022. aastal, kokku 128 426 m3/d. Samas vähenes 2023. aastal 6 m3/d võrra mineraalveevõtt, mida võeti kokku 83 m3/d.

„Kokkuvõtvalt võib viimaste andmete põhjal järeldada, et põhjavee tänased tarbimismahud joogi- ja olmeveena põhjavee keemilisele ja koguselisele kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna Eestis on kehtestatud põhjaveevarud suuremad kui põhjaveevõtt nende varude piires,“ märgib Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merli Hass ja lisab, et eranditeks on Viimsi vald ja Ida-Viru piirkond.

Viimsi vallas tekib põhjavee ületarbimisel merevee sissetungi oht nendesse kihtidesse, kust täna saadakse joogivett. Selle tulemusel põhjavee soolsus suureneb ja joogivesi muutub kõlbmatuks. 2023. aastal kasutas Viimsi vald 80% vallale kehtestatud põhjaveevarudest, 2022. aastal 76%. Ida-Virus on murekohaks põlevkivikaevanduste kuivana hoidmine. Selleks pumbatakse välja suurtes kogustes põhjavett (2023. aastal 479 269  m3/d), millel on otsene mõju põhjavee keemilisele ja koguselisele seisundile.

Detailsemalt saab põhjavee seisundi hinnangust lugeda Keskkonnaportaalist.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 05.11.2024 pressiteade