Hundi jälg. Foto autor: Aimar Rakko
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis läheb hundil väga hästi ning hundi arvukus on võrreldes kolme eelneva aastaga oluliselt suurenenud. „Praeguseks on meil Keskkonnaagentuuri info põhjal kindlalt teada 27 huntide pesakonna olemasolu. Lumikatte saabudes andmestik täieneb ning seega on meil tõenäoliselt üle kolmekümne pesakonna,“ rääkis Kukk.
Paraku kaasnevad huntide arvukuse tõusuga ka probleemid. „Oleme ohjamiskavaga näinud ette huntide arvukuse hoidmise vahemikus 20-30 pesakonda, samal ajal hoides kahjustused kontrolli all. Kõrgema arvukuse korral liiguvad hundid uutesse piirkondadesse, kus elupaik ei ole nii kvaliteetne ja sellest lähtuvalt ka looduslik toidubaas puudulik ning seetõttu võivad põhjustada karjakasvatusele suuremaid kahjusid. Sellel aastal torkab murdmiste osas silma Valga ja Tartumaa, kus on murtud üle 160 looma,“ selgitas Leelo Kukk.
Küttimismahtude määramisel võttis Keskkonnaamet aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Limiit on läbi arutatud suurkiskjate koostöökogus, kuhu kuuluvad erinevate huvigruppide esindajad.
|
Ohjamisala
|
Küttimismaht
|
|
Alam-Pedja
|
2
|
|
Ida-Harju
|
0
|
|
Hiiu
|
0
|
|
Ida-Viru
|
0
|
|
Järva
|
5
|
|
Lõuna-Läänemaa
|
5
|
|
Lõuna-Pärnumaa
|
5
|
|
Viljandi-Valga
|
5
|
|
Harju
|
10
|
|
Lääne-Pärnumaa
|
7
|
|
Lääne-Viru
|
6
|
|
Pärnu-Rapla
|
10
|
|
Pärnu-Viljandi
|
5
|
|
Saare
|
0
|
|
Tartu-Jõgeva
|
0
|
|
Põlva-Tartu
|
5
|
|
Valga-Tartu-Põlva
|
15
|
|
Võru
|
10
|
|
Viru
|
0
|
|
Põhja-Läänemaa
|
0
|
|
Kokku
|
90
|
Tabel: hundi küttimismaht alates novembrist 2024.
Tuleb tunnustada, et loomakasvatajate panus erinevate kiskjakahjude vastaste ennetustööde osas on aasta-aastalt kasvanud. Näiteks 2015. aastal sai hundikahjude ennetamiseks rakendatud meetmete kasutuselevõtuks Keskkonnaameti käest hüvitist 15 loomakasvatajat, 2023. aastal samasuguste tööde eest aga juba 33 inimest.
Kindlasti peavad olema karja kaitseks suletud ja kindlad nii laudauksed kui väravad. Kaitseks karjamaal on vajalik korralik kiskjatõrjeaed, millel peab olema 5-liiniline elektrikarjus, mille alumine traat peab olema võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110-120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid peaksid olema korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Väga olulise lisagarantii hundirünnakute vastu annab tubli ja vastava väljaõppe saanud karjakoer.
Ennetuse ning juba tekitatud kahju jaoks on võimalik taotleda riigilt kompensatsiooni. Täpsem info: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/looma-ja-linnukahjud.
Allikas: Keskkonnaameti 04.11.2024 pressiteade
