Kliimaministeerium saatis 1. novembril 2024 konsultatsioonile varustuskindluse meetme eelnõu, mis on osa pikaajalisest plaanist tagamaks Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine.
2025. aasta veebruaris eraldab Eesti elektrisüsteem end Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerib Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedusalaga. „Venemaa sagedusalast lahti ühendamine järgmisel aastal on märgiline sündmus, millega suurendame oluliselt Eesti energiajulgeolekut. Eesti elektrisüsteem on disainitud hakkama saama erinevate stsenaariumite korral. Et varustuskindlust veelgi tugevdada, plaanime võtta seaduses kasutusele mõiste saartalitlus,“ ütles Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets. „Pakkusime täna välja saartalitluse võimekuse meetme loomise plaani, et Eesti elektrisüsteemis oleks alati tagatud piisavas mahus juhitavaid võimsusi.“
Saartalitlus tähendab, et ka siis, kui oleme sünkroonalast eraldatud ja välisühendused parajasti ei tööta, on tagatud elektrisüsteemi stabiilne töö. Seni on Eestis vajamineva energiatootmise võimsuse taganud oma eluea lõpul olevad põlevkiviplokid. Kuna põlevkivielektrijaamad ei teeni turult piisavalt tulu enda kulude katteks, võivad osad plokid sulguda juba varem kui 2027. aastal. Selleks näebki ministeeriumi plaan ette elektrituruseaduse muutmise ja vajalike juhitavate võimsuste hankimise alates 2026. aastast.
Praegu reguleeritakse plokkide võimsusi läbi omaniku ehk riigi ootuste, aga võimekuse jätkumiseks, kuni uute puhaste tootmisvõimsuste lisandumiseni tulevikus, on vaja luua reservi meede. Meetme kasutuselevõtt annab võimaluse tagada piisavas mahus olemasolevate juhitavate võimsuste töös hoidmist kuni uute jaamade rajamiseni.
Meetme esimene samm on õigusliku raamistiku loomine. Teise sammuna viib Elering läbi hanke, et valmisolekus tagamiseks hoitakse 1000 MW ulatuses tootmisvõimsusi. Sealjuures vaadatakse vajalik maht iga-aastaselt üle ja täpsustatakse vastavalt süsteemi vajadusele. Hange on tehnoloogianeutraalne, ehk oodatud on kõik pakkujad, kes vastavad tehnilistele kriteeriumitele. Sobivad näiteks põlevkivielektrijaamad, salvestuslahendused, agregaatorid, biomassil ja gaasil elektritootjad jne. Kuna meede on planeeritud aastaste oksjonitena, sobib see pigem olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamiseks kui uue juurde toomiseks.
Lisaks töötab ministeerium edasi ka strateegilise reservi meetmega, mille jaoks toimuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks. Strateegilise reservi meetmega saab samuti hoida üleval juhitavaid tootmisvõimsusi, kuid seal hinnatakse vajalikku mahtu varustuskindluse normi, mitte süsteemi tehnilise stabiilsuse parameetrite järgi. Plaanis on aga lõpuks kasutada kas üht või teist meedet, mitte mõlemat korraga. Saartalitlusreservi meetme eelis strateegilise reservi ees on, et seda on võimalik kiiremini rakendada. Strateegilise reservi riigiabi loa saamisel saab uuesti üle hinnata kas on mõistlik reservi tüüpi vahetada ja saartalitlusreservilt strateegilisele reservile üle minna.
Lehtmetsa sõnul selgub saartalitluse täpne maksumus hanke tulemustel. Tänase hinnangu põhjal oleks saartalitluses tootmisvõimsuste valmisoleku tagamise kulu ligikaudu 35 miljonit eurot aastas. Keskmisele kodutarbijale tähendab see täiendavat rahalist kulu 13 eurot aastas, ehk vähem kui pool senti kilovatt-tunni kohta. Kõik elektritarbijad maksavad võrdselt juhitavate võimsuste kättesaadavuse tagamise eest vastavalt oma tarbitud elektri kogusele.
Allikas: Kliimaministeeriumi teade
