Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu planeeringuala

Vabariigi Valitsus algatas täna majandus- ja tööstusministri ettepanekul ning Eleringi taotlusel projekti Estlink 3 eeldusena Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja  keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Järgneva paari aasta jooksul planeeritakse 330 kV elektriliinid ja muu projektiks vajalik taristu osa Kiisa alajaamast Aruküla alajaamani. Tallinna elektriühenduste tugevdamiseks kavandatakse uus 330 kV alajaam Rae valda Ülemiste järve lähedale.

„Täiendav elektriühendus on vajalik tulevikus rajatava Eesti-Soome kolmanda elektriühenduse võimsuste liigutamiseks Eesti lääne- ja idaosa vahel. Ühendus parandab Eesti elektri varustuskindlust ja tugevdab energiajulgeolekut tänu millele on ka näiteks meie tööstusettevõtetel võimalik toota väiksemate elektrikuludega. Kõrged energiahinnad on meie ettevõtete jaoks olnud suureks murekohaks ja igasugune stabiilsuse ja kindlustunde parandamine energiavarustuses aitab tootmishindu alla tuua. Uus ühendus loob eeldused ka taastuvenergia efektiivsemaks ekspordiks,“ ütles majandus- ja taristuminister Erkki Keldo.

„Samuti on elektriühendus oluline Lääne-Eestisse kavandatavate tuuleparkide taastuvenergia kandmiseks Eesti teistesse piirkondadesse, aidates kaasa riigi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav võrgu tugevdamine mõjutab kogu Eesti ühiskonda, sest edaspidi saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat,“ lisas minister Keldo.

Riigi eriplaneeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus elektriliinide ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Koostamise käigus hinnatakse planeeringu sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkondlikke mõjusid. Elektriühendus kavandatakse eelduslikult 330 kV õhuliinidena. Võimalike uute elektriliinide trasside ja alajaama asukohad ning maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu koostamise käigus. Ühendus valmib plaani kohaselt 2033. aastal.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 64,71 km2, hõlmates Harju maakonnas Saku valda, Kiili valda, Rae valda ja Raasiku valda. Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja uute alternatiivide lisamist.

Kuigi planeering algatati suuremal maa-alal, siis planeering kehtestatakse üksnes tugevdatud kõrgepingevõrgu ehitamiseks vajalikul alal. Selleks, et planeerida ruumi otstarbekalt, mõistlikult ja säästlikult, on ministeerium võtnud eesmärgiks võimalusel kasutada juba olemasolevate või kavandatud taristuobjektide trassikoridore (olemasolevaid 110 kV õhuliinide koridore, Rail Balticu trassikoridori jms). Planeeringu algatamisest teavitatakse läbi riigiportaali isiklikult kõiki maaomanikke, kelle maad jäävad planeeringualasse.

Planeerimisprotsessis alustatakse elektriliinidele ning alajaamale sobiliku asukoha otsimisega ning planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneering. Eesmärk on planeeringu kehtestamiseni jõuda aastal 2027.

Planeerimisprotsess on avalik ja igaühel on õigus selles osaleda ning soovi korral ettepanekuid esitada. Planeeringuga saab tutvuda portaalis riigiplaneering.ee . 

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 31. oktoober 2024 pressiteade