Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) kinnitab 7. augustil avaldatud aruandes, et alates 2007. aasta jaanuarist on sagenenud äärmuslikud ilmad üle kogu maailma ja selline sagenemine jätkub.

“Ilmaolud püstitasid rekordeid. Selle aasta alguses oli globaalne pinnatemperatuur 1,89 kraadi soojem kui keskmiselt jaanuaris ja 1,37 kraadi soojem kui keskmiselt aprillis,” tõi näite Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jaan Saar. “Paljudes piirkondades esines ränki sadusid, mille tagajärjel tekkisid laialdased üleujutused.”

Näiteks juunis ja juulis põhjustasid mussoonvihmad Indias, Pakistanis ja Bangladeshis tugevaid üleujutusi. Mitmed vaatlusjaamad teatasid 24-tunnistest vihmadest, kus korraga sadas üle 350 mm (Eesti sajab keskmiselt 637 mm aastas). Tugevates üleujutustes hukkus rohkem kui 500 inimest, kodu pidi jätma üle 10 miljoni inimese, hävisid hiiglasuured põllupinnad, tohutul hulgal kariloomi ja elumaju.

Kagu-Euroopat aga tabasid juunis ja juulis kaks tugevat, üle 40 kraadi ulatuvat kuumalainet, mis põrmustasid varasemad rekordid. Kümned inimesed surid, tuletõrjujad töötasid ööpäevad läbi, kustutades tuhandeid hektareid laastavaid tulekahjusid. 23. juulil sai Bulgaaria kirja uue kuumarekordi - 45 kraadi.

Lääne- ja Kesk-Venemaad tabas tänavu mais rekordiline kuumalaine. Näiteks Moskvas ulatus 28. mail temperatuur 32,9 kraadini, mis on kõrgeim alates 1891. aastast.

Lõuna-Ameerika erinevatesse piirkondadesse tõi aga ebatavaliselt külm talv (kuni miinus 22 kraadi) kaasa tuuli, tuisku ja haruldasi lumesadusid. Üle Lõuna-Aafrika liikus talvine ilmafront 27. juunil ja sellega kaasnes märkimisväärne lumesadu (mõnedes riigi osades kuni 25 cm lund).

Eestis on viimastel aegadel tähelepanu äratanud kohalikud rahesajud, kus raheterade läbimõõt on küündinud kuni 50 mm; samuti keeristorm Tartu kandis.

“WMO ennustab nii tugevate sadude kui ka äärmuslike kuumalainete sagenemist ning töötab koos riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste ning ÜRO agentuuridega välja varast hoiatussüsteemi,” ütles Saar. “Selleks tuleb riigiti ühtlustada ilmavaatlused, mis annaksid vajaliku seire ja ilmamõjude hinnangu ja tegevusprioriteedid kõige haavatavamate piirkondade jaoks.”

Taustainfo:

Sajud ja üleujutused

Tugev troopiline tsüklon Gonu, esimene dokumenteeritud tugev tsüklon Araabia merel, jõudis 6. juunil Omaani randa koos pidevate tuulekiirustega kuni 148 km/h. Tsüklon tappis Omaanis üle 50 inimese ja tegi pahandusi rohkem kui 20 000 inimesele.
Rängad vihmad Lõuna-Hiinas 6.-10. juunini tekitasid kahju enam kui 13,5 miljonile inimesele, üle 120 inimese sai surma üleujutustes ja maalihetes.
Inglismaal ja Walesis tuli 406 mm sademeid, mis on uus rekord alates registreerimise algusest 1766. aastast. Eelmine rekord oli 349 mm 1789. aastal.
Põhja-Inglismaal sadas 24.-25. juunini 24 tunniga 103,1 mm vihma. Sellele järgnes 20. juulil sadu Kesk-Inglismaal (120,8 mm), kaasnesid suured üleujutused, kus vähemalt 9 inimest sai surma ja kahju tekitati rohkem kui 6 miljardi USD eest.
Saksamaa koges kõige vihmasemat maid alates 1901. aastast. Sadas 126 mm (tavaline 71 mm).
Põhja-Euroopat raputas võimas tormide seeria 17.-18. jaanuarini koos tugevate vihmade ja tuuleiilidega, mille kiirus ulatus 170 km/h. Surma sai 47 inimest, elektrikatkestused häirisid kümneid tuhandeid.
Esialgsetel hinnangutel saadi 3-5 miljardi euro eest kahju. Mosambiiki tabas veebruaris ränk üleujutus. Surma sai 30 inimest ja 120 000 evakueeriti Kesk-Zambezi piirkonnast. Lisaks sellele suurendas hukkunute arvu troopiline tsüklon Favio 22. veebruaril.
Varased vihmasajud Sudaanis põhjustasid Niiluse ja selle lisajõgede äärseid üleujutusi, mis tekitasid kahju enam kui 16 000 elumajale.
Maldiivide 68 saarel ja 16 atollis tekitasid suurte tõusulainete seeriad maikuus (kõrgus 3-4,5 m) üleujutusi. Maikuu alguses tabas Uruguaid rängim üleujutus 1959. aastast. Kahju sai enam kui 110 000 inimest, rääkimata tugevasti kahjustatud põldudest ja majadest.

Kuumalained

Indias põhjustas mai keskel kuumalaine 45-50kraadiseid temperatuure. Paljudes Euroopa maades oli jaanuar rekordiliselt soe. Hollandis ulatus temperatuur 7,1 kraadini, olles seega 2,8 kraadi üle kauaaegse keskmise (1961-1990).
Saksamaal olid temperatuurid 4,6 kraadi kõrgemad kui 1961.-1990. aastate keskmine. Põhja-Atlandi troopilistel vetel on alates 1970. aastatest täheldatud tugevate troopiliste tsüklonite aktiivsuse kasvu.