Tänavu möödub 50 aastat ajast, mil Eestis asuti looma looduskaitsealade süsteemi. Seda tähistatakse 10. augustil konverentsiga „50 aastat Eesti looduskaitses” , mis toimub Pärnu teatris “Endla”. (Vt konverentsi kava käesoleva artikli lõpus.)

1957. aasta suvel andis ENSV Ülemnõukogu loodust kaitsva seaduse ja looduskaitset organiseeriva määrusega juriidilise aluse kaitsealade rajamiseks ja looduskaitse organiseerimiseks nõukogude Eestis. Varasem looduskaitsealane tegevus keskendus rohkem üksikobjektide kaitsele.
Vastuvõetud seadus looduse kaitsest võimaldas suurematel looduskaitsealadel luua looduskaitsetöötajate ametikohad, samuti pandi alus pikaajalistele teadusuuringutele, mille tulemusi saab kasutada senini. 1957. aastal loodi suur osa kaitsealadest, mis on ka tänapäeva Natura 2000 võrgustiku olulisteks osadeks.
Sama aasta 10. augustil said alguse 4 riiklikku looduskaitseala, kus 50 aastat tagasi asusid tööle esimesed täiskohaga ainult kaitsealal tegutsevad inimesed. Need olid Vilsandi, Matsalu, Viidumäe ja Nigula kaitseala, lisaks loodi 30 maastikulist, botaanilist, botaanilis-zooloogilist, geoloogilist ja ornitoloogilist keeluala.

Juubelit tähistavatest kaitsealadest suurim on Matsalu (pindalaga 48 610 hektarit). Matsalu on lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaik, samuti kaitseb ta Kasari jõe suudmeala luhaniite ning piirkonnale iseloomulikke ranna- ja puisniite. 1976. aastal arvati Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk Ramsari alaks. 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Kaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi.
Nigula riiklik looduskaitseala (6398 ha) säilitab Eestile iseloomulikku soostikukompleksi, kus esineb enamik Lääne-Eestile tüüpilisi elemente ja sootüüpe. Kaitseala võimaldab uurida ja jälgida soostumisprotsesside arengut, eriti aga raba ja metsa vahelisi suhteid. Hästi juurdepääsetav soo ja terviklik metsaala võimaldab põhjalikult uurida nii sealsete taime- ja loomakoosluste pikaajalist arengut kui ka üksikute liikide bioloogiat. Nigula looduskaitsealale jäävad mitmete haruldaste ning ohustatud metsa- ja sooliikide elupaigad. Vilsandi rahvuspargi (23 760 ha) koosseisu kuuluvad lisaks Vilsandile ka Vaika saared. Rahvuspargi loodust iseloomustavad rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on registreeritud 247 linnuliiki, nendest pesitsejaid 114 liiki. Taimedest kasvab kaitsealal 520 soontaimeliiki, millest kolmandik on Eestis haruldased (taani meresalat, mustjas sepsikas, harilik luuderohi, meripuju, tuhkpihlakas jt). 1997. aastal anti Vilsandi rahvuspargile rahvusvahelise märgala staatus. Viidumäe looduskaitseala (2598 ha) paikneb Saaremaa keskkõrgustikul ja on Saaremaa kõrgeim ja ühtlasi ka kõige vanem piirkond. Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on Antsülusjärve rannaastang, mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab kaitseala kaheks.
Kaitsealal on üle 700 liigi soontaimi ja üle 680 liigi suurliblikaid. Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimharulduste poolest (nt saaremaa robirohi, alpi võipätakas, lõhnav käoraamat, tömbiõieline luga jt).

Eestis on 908 kaitseala, neist 130 on looduskaitse- ja 148 maastikukaitsealad ning 5 rahvusapargid.

11. juulil tähistas oma 50. sünnipäeva ka Otepää looduspark.