Päikeseline sügisretk Olev Abneriga Lääne-Harjumaa kauneid mõisaparke avastama
Pühapäeval, 03. novembril 2024
On veel sügisvärve ning sõidame dendroloog Olev Abneriga Lääne - Harjumaa esinduslikke mõisaparke avastama. Külastame ka Paldiski linna, kus vaatame linnaparke ja kuulsat õunapuuaeda.
Retke sihtkohtadeks on 10.00 Saue mõisa barokkpark, Paldiski – korrastatud keskväljak ja linnapark (endine Salavat Julajevi park), põlised paplid, magusad kirsipuud. Õunapuumets. Roomav pärn, Keila-Joa mõisa park, Vääna mõisa park. Lõunat sööme Paldiskis tavernis "Peetri toll".
Saue mõisa park. Varaklassitsitliku hooneteansambli ümber on korrapärane pargiosa, kaugemal parkmets. Ansambli ehitas välja 1770.–1780. aastatel Friedrich Hermann von Fersen. Mõisa viib pikk allee, kus ülekaalus on harilikud pärnad, kaasliikideks harilikud
saared ja harilikud vahtrad.
Paldiski linna keskväljak on 2020. a. valminud moderne mitmefunktsionaalne haljasala. Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2020 linnasüdame kategoorias. Keskväljak on keskne lipuväljak, mida ümbritseb haljastus ja mida läbivad väljakuga seotud jalgteed. Paldiski linnapark, endine Salavat Julajevi park, on klassikaline nõukogude perioodi haljasala. Salavat Julajev (baškiiri keeles Салауат Юлай улы, Салауат Юлаев; 16. juuni 1754 – 8. oktoober 1800 Paldiski) oli baškiiri rahvuskangelane, Jemeljan Pugatšovi ülestõusust osavõtja, oli sunnitööl Paldiskis. Pakri tn 4c suured euroameerika paplid. Pakri tn 1 lõhnavad kirsipuud. Paldiski viljapuumets õuna-, pirni-, ploomi-, kirsi ja isegi aprikoosipuudega. Keila-Joa mõisa park on vabakujuline ja paikneb Keila jõe orus, kuhu avanevad mitmed vaated, ning jõe kõrgetel kallastel, kuhu on rajatud pargilagendikud ja istutatud puude rühmad. Meremõisa mõisa peahoonest kujundati „romantilised varemed“. Pargiga piirnevad parkmetsad. Park koos uue mõisasüdamega ehitati suurejooneliselt välja Alexander von Benckendorffi ajal 1831–1833. Hoonetekompleks koos pargiga on Eesti alal üks esimesi historitsismi stiilis komplekse. Pargi väikeehitised said tugevasti kannatada ja suur osa neist ka hävis 1917. a., mil pargis peatus revolutsiooniliselt meelestatud sõjaväeosa.
Vääna mõisa park pärineb mitmest ajajärgust. Mõisa peahoone ehitati Otto Magnus von Stackelbergi ajal 18. sajandi lõpus, praegu maastikul jälgitav park alles 19. sajandi keskel. Pargis olevad tiigid pärinevad tõenäoliselt varasemast ajast, sest ei asu peahoone teljega
sümmeetriliselt. Ebaselge on tiikidega ümbritsetud nn. Pimeaia puistu vanus, kuid Pimeaia
korrapärane planeering esindab vanemat baroklikku kujundusstiili.
Retke juhib teenekas parkide uurija Olev Abner.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 9.15. Tagasi Tallinnas kell 17.00
Sõidu hind 30 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
Allikas: Looduse Omnibussi teade
