Kliimaministeerium esitas esimesele kooskõlastusringile seadusemuudatuste eelnõu, mille järgi muutub taastuvenergia projektidele lubade andmise protsess lihtsamaks, luuakse taastuvenergia eelisarendusalad ja täpsustatakse metsast pärit biomassi kasutust.
Plaanitava muudatuse kohaselt hakkavad säästlikkuse nõuded kehtima suuremale hulgale soojus-, elektri- ja jahutusenergiat tootvatele ettevõtetele, mis kasutavad tahkeid biomasskütuseid. Kui varem kehtisid nõuded 20 MW tootmisvõimsusega ettevõtetele, siis edaspidi rakendatakse neid juba alates 7,5 MW tootmisvõimsusest.
Samuti pannakse eelnõuga alus taastuvenergia eelisarendusaladele, mille alla liigituvad Eestis ainult tuuleenergia arendamiseks sobilikud maismaa alad. Eelisarendusalad on alad, kus puudub eeldatavalt oluline keskkonnamõju, välistatud on näiteks Natura 2000 alad, kaitsealad, püsielupaigad, vääriselupaigad jne. Väljaspool eelisarendusalasid tehakse muudatuste tulemusel varasema mitme keskkonnamõju hinnangu asemel üks.
Samuti lihtsustakse taotleja tööd loaks vajalike lubade menetlemisel ja valmistatakse ette juhendmaterjalid, mis aitavad arendajat vajalike taotluste kohesel esmasel korrektselesitamisel. Loamenetlust ehitusloast kasutusloani toetab ühine kontaktpunkt ehitusregistri näol, mis kuvab osapooltele loamenetluse tähtaegu ja mille kaudu käib lubade menetlejate vaheline hõlpsam suhtlus. Loamenetluse hõlbustamisel kiireneb just biogaasijaamade menetlus.
Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega Eesti seadusandlusesse antakse suunised kodumajapidamistes kasutatavate akude ja elektrisõidukite akude andmete kättesaadavamaks tegemiseks, et viimased saaksid panustada senisest laiemalt nutikasse energiajuhtimisse. Lisaks laienevad päritolutunnistuste kasutamine vesinikule ja seatakse riiklikud eesmärgid taastuvat päritolu vesiniku kasutusele.
„Need muudatused on suur samm puhtama tuleviku poole. Kiirem loamenetlus, taastuvenergia eelisarendusalad ja biomassi säästlik kasutamine panustavad Eesti eesmärki toota 2030. aastaks kogu siseriiklikult tarbitav elekter taastuvatest allikatest. See tähendab puhtamat õhku ja tööstust, väiksemaid elektriarveid ja kindlamat tulevikku meie lastele,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.
Transpordisektorit puudutavad sätted, mis on samuti direktiiviga hõlmatud, on veel välja töötamisel ja jõuavad esimesele kooskõlastusringile hiljemalt 2025. aasta alguses.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
