Kuusikul peeti laupäeval, 4. augustil maapäeva, kus tutvustati erinevaid põllukultuure, esivanemateaegseid linatöötlemisviise, lõigati otra kombainiga ja rukist sirpidega.

Kuusiku põllumajanduspargis sai igaüks endale katsekeskuse rukkist jahvatada jahu. Teri aga pidi mitu korda käsikivist läbi ajama, sest kivi oli nüri.

Esimesena oli käsikivi veeretamas maavanem Tõnis Blank. „Kivid on nürid sellepärast, et lapsed on kivi tühjalt ringi ajanud. See kulutab kivi ära," selgitas käsikivil jahvatamist õpetanud Velise Sillaotsa talumuuseumi juhataja Jüri Kusmin. Kuidas aga õigesti kivi teritada, ei osanud muuseumi juhataja öelda. Sillaotsa muuseumi jõudis käsikivi aga Valgu sovhoosi muuseumist.

„Ma ei kujuta enda toidulauda ette ilma musta leivata," ütles neljandat aastat põllumajanduspargis korraldatavat maateemalist päeva avama tulnud Rapla maavanem Tõnis Blank. „Loodan, et Eesti rukis jääb kestma ja sümboliseerib põllumajandust tervikuna."

Põllumajanduspargi rajamise idee autor, praegune maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti ütles, et algul oli kavas põllumajandusparki ehitada ka uus katsekeskuse hoone, kus oma koht oleks ka muuseumiväljapanekutel. „Meie unistus on jätkuvalt saada siia oma hoone," kinnitas põllumajandusuuringute keskuse direktor Kalle Talviste. „See oleneb sellest, mis saab pooleliolevast Kuusiku vanast teadushoonest." Talviste sõnul on kava ehitada põllumajandusparki suurem hoone, mis oleks ühtlasi peahoone, või kergem ehitis põllumajanduspargi teenindamiseks ja külastajate tarvis.

Laupäeval avati põllumajanduspargis pidulikult ka Jammi tehisjärv, mille kallastel on võimalik korraldada puhke- ja koolitusüritusi - lektor või pillimees ühel pool järve ja kuulajad teisel pool.

„Tuntud ja vähemtuntud rahvakunstnikud ja sõnameistrid on siia esinema oodatud," rääkis Kuusiku katsekeskuse juhataja Viktor Lepik. Tehisjärve ja selle ümbruse on korrastanud Kuusiku katsekeskuse töötajad.