Eile võtsid pärast pikki läbirääkimisi EL-i põllumajandusministrid vastu 26 liikmesriigi heakskiidul järeldused liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku eesmärkide ja väljakutsete kohta. See on oluline alus ametisse astuvale Euroopa Komisjonile, kes peab tuleval aastal välja tulema visiooniga liidu toidusektori tulevikust. Järeldustega ei ühinenud vaid Rumeenia.

Dokumendis rõhutatakse põllumajandussektori olulist rolli Euroopa Liidu kodanikele kvaliteetse ja taskukohase toidu pakkumisel, elujõuliste maapiirkondade arengus ning avalike hüvede, nagu näiteks keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning toidujulgeoleku tagamisel.

Ministrid kutsuvad üles säilitama ÜPP kahesambalist struktuuri ning turule orienteeritust. Selleks, et tagada põllumajandustootjate konkurentsivõime, on tarvis kindlustada põllumeestele stabiilne sissetulek ning parandada nende positsiooni toidutarneahelas töötleva tööstuse ja jaekaubanduse kõrval. Rõhku pannakse ka ÜPP lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman rõhutas ministrite kohtumisel, et võrdsete konkurentsitingimuste saavutamiseks EL-i ühisturul on äärmiselt oluline, et otsetoetuste tasemed liikmesriikide vahel ühtlustuksid. Seepärast ühines Eesti ka seitsme riigi deklaratsiooniga, mis rõhutas vajadust tagada liidu siseturul võrdsed konkurentsitingimused kõigi põllumajandustootjate vahel. Selleks on vaja lõpule jõuda toetustasemete ühtlustamisega liidu järgmisel finantsperioodil.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 23.10.2024 pressiteade