2. augustil oli Jõgeva Sordiaretuse Instituudis traditsiooniline kartuli- ja köögiviljakasvatuse põllupäev, mis tõi Jõgevamaale oma ala asjatundjad üle kogu riigi.

Kella 10 ajal hommikul kogunes kartulihoidla juurde ligi 300 inimest, kellest umbes kuuendiku moodustasid rõõmsad korraldajad ise, keda tundis hõlpsasti ära  värviliste vormisärkide järgi: Jõgeva sordikad helesinistes ja Kemira omad oranžides T-särkides.

Jõgeva Sordiaretusinstituudi direktori Mati Koppeli kinnitusel korraldas Jõgeva SAI selle ürituse koostöös agrokeemiatooteid valmistava rahvusvahelise ettevõttega Kemira GrowHow.

Näpunäited algusest lõpuni

Kartuli- ja köögiviljapäeva 2007 üks organiseerijatest Margus Ess rääkis Vooremaale, et tänavuse põllupäeva tegi eriliseks ja huvitavaks see, et ürituse teemad olid läbi põimunud erinevate firmade poolt pakutavaga. Samalaadse suurema üritusega alustati küll juba mullu, mil varasematele põhikorraldajatele, Jõgeva SAI-le ja Kemira GrowHow-le lisandusid juba teisedki tegijad.

Kui keemia- ja taimekaitsefirmad osalesid ka eelmisel aastal, siis talutehnika ja põllutöömasinate müüjad olid tänavu kohal esmakordselt masinatega. Tegelikult said Jõgevale kokku tulnud inimesed näpunäiteid algusest lõpuni, alates sellest, kellelt seemneid tellida, kuidas taimi õigesti hooldada, millega saaki koristada ning kuhu lõpuks pakend visata.

Kohal suur- ja väiketootjad

Essi sõnul oli osalejate hulgas palju nii suur- kui ka väiketootjaid. Tegelikult oli ühe hoobiga löödud kaks kärbest ehk korraldatud kaks päeva – nii kartuli- kui köögiviljakasvatajatele.

Teemat tutvustavad ettekanded esitati kohapeal ehk põldudel nii, et kogu seltskond oli jagatud gruppidesse. Et kartuliinimesi oli oluliselt rohkem, moodustus neist neli suuremat gruppi, kaks väiksemat seltskonda sai kuulata loenguid, milles põhirõhk köögiviljal.

Põllupäevalistele välja jagatud tagasisidelehed laekusid päeva lõpuks korraldajate kätte. “Need näitasid, et üldiselt oldi kartulikasvatust puudutavate teemadega rahul, et inimesed olid saanud vastused oma küsimustele,” ütles Ess.

Tehnikaesitlus otse põllul

Täiesti uue teemakäsitlusena näidati otse põllul  kartulikasvatuseks vajalikku tehnikat. Masinatega olid kohal mitmed firmad, näiteks põllutehnikat müüv firma Stokker. Kõige atraktiivsemaks esinejaks osutus aga Jõgeva oma mees, tööriistade ja masinate maaletooja Arvi Tammel, kes demonstreeris masinate tööd otse põllul.

AS A. Tammel müüb Euroopas valmistatud põllumajandustehnikat ja pakub ostetud masinatele ka edasist hooldust ja sobivaid varuosasid. Uuema tehnikaga tutvumiseks ja väljaõppeks organiseerib see firma huvilistele soovi korral ka koolitusi.

Kohal oli ka Agro Technikal Supplies OÜ, kelle tegevusaladeks on kasvuhoonete müük ja paigaldus, seemned, seemnete hulgimüük, taimse paljundusmaterjali müük ja aiandustarvikute hulgimüük, ja Kesko Agro Eesti, kes tegeleb ja vahendab peaaegu kõike, mida maainimesel, põllupidajal, loomakasvatajal või ka lihtsalt aiaomanikul iganes vaja võib minna.

Lehemädaniku tõrje

Kartuli seemnekasvatusest rääkis  huvilistele Ilmar Polli Jõgeva SAI-st ja kartulisortidest võrdluskatsetes Aide Tsahkna samast asutusest. Kartuli puhul oli aga väga palju juttu haigustest ja kahjuritest, lehemädaniku tõrjest.

Keemiafirma Bayer Crop Sciencei esindaja demonstreeris uusi preparaate kartuli lehemädaniku tõrjeks. Kartulipäeval osalejad said teada, et erinevate tõrjevahendite puhul on pritsimisintervallid erinevad ja et mõni preparaat sobib hästi siis, kui taim on alles nooruke, teine on aga parem kasvuperioodi lõpus.

Kas taimekaitsevahendeid ei kasutata ehk liialt, sai päritud Margus Essilt.

“Kui me kasutame mingit konkreetset tehnoloogiat, siis me ei saa sellest ahelast ühte lüli, näiteks taimekaitset, ära jätta,” oli vastus. “Kui keemilistest taimekaitsevahenditest loobuda, siis tuleks kasutada hoopis teistsugust viljelusviisi, näiteks mahetehnoloogiat,” selgitas Ess, kes ise oma koduses majapidamises just viimast ainuvõimalikuks peab.

Uudisteema sojauba

Tänavuse köögiviljapäeva uudisteemaks oli sojauba, mille kasvatamise võimalikkusest meie oludes ja seni tehtud suuremahulistest katsetest andis huvilistele ülevaate Neeme Rõõs Eesti Sojaliidust. Kuigi huvi sojaoa vastu on meie turul tõusma hakanud, oleks vaja sellist sorti, mis meie lühikese suvega valmiks, sest olemasolevad sordid on pika kasvuajaga.

Tomatikasvatusest kevadkasvuhoones rääkis Ingrid Bender, avamaaköögivilja agrotehnikast, taimekaitsest ja seemnekasvatusest andis ülevaate Maia Raudseping.

Ettevõtmise kaaskorraldajad olid MTÜ Sojaliit, TÜ Talukartul ja Eesti Maaviljeluse Instituut.

Ettevõtmise toetajana tõstis instituudi direktor Mati Koppel ürituse avakõnes esile ka Eesti Riikliku Arengukava, kes andis omapoolse panuse kartuli- ja köögiviljapäeva toimumiseks.

Kemira esindaja võttis mõnuga

Kemira GrowHow poolt tõi üle lahe tervitused kohale Soome GrowHow esindaja Ulf Ingberg.

Soomlane meenutas, et kui tema 20 aastat tagasi esmakordselt Eestis käis, kasvatati siin oluliselt rohkem kartulit kui praegu. “Kes ei tunne ajalugu, sellel ei ole ka teed tulevikku,” ütles Ingberg. Samas möönis ta, et kuigi kartuli kasvupind on meil aastatega aina vähenenud, on saagikus siiski tõusnud.

Ulf Ingberg oli laevas ära õppinud ka olulise eestikeelse kartulivõtulause: “Võtame mõnuga!”