Kliimaministeerium saadab novembris avalikule konsultatsioonile jäätmereformi ettevalmistava eelnõu, millega parandatakse jäätmete liigiti kogumist ning ringlussevõttu. Reformi käigus jääb kehtestamata pakendite turulelaskmise aktsiis.
“Ministeeriumi arvutused näitavad, et pakendite turulelaskmise aktsiis võib supipurgi või piimapaki hinda tõsta kordades vähem kui ühe eurosendi võrra. Ometi ei saa välistada, et marginaalse mõjuga aktsiisi taustal tõstavad toidutootjad hinda märksa suuremal määral ja see lööks praegu kõige nõrgemaid ühiskonna liikmeid,” ütles taristuminister Vladimir Svet. “Seepärast võin juba praegu öelda, et jäätmereformi käigus riik ei muuda praegust pakendiaktsiisi. Praeguses keerulises olukorras kehtestab riik julgeolekumaksu ning peame tagama, et rahva toimetulek ei saa sellest haavata,” ütles Svet.
Minister lisas, et siiski ei tähenda see, et probleemi pole, sest tooteid pakendatakse järjest enam ning plastpakendite maht on kümne aasta jooksul kasvanud Euroopas 19 protsenti ja Eestis 23 protsenti. “Pakendikoguste vähendamise võimalus on erinevate toodete puhul erinev, eeskätt kergesti riknevate toiduainete puhul. Lisaks tõstatub posti teel tellitud kauba puhul ka võimaliku ebavõrdse kohtlemise küsimus. Lähikuudel jätkuvad arutelud tootjatega, kuidas vähendada jõulisemalt ühekordsete joogitopside ja toidukarpide koguseid. Kahtlemata aitab pakendeid kestlikumaks muuta ka peagi avanev 10 miljoni euro suurune pakendite ümberdisainimise toetus,” lisas Svet.
Jäätmereformiga ühtlustatakse jäätmete liigiti kogumise praktika linnades üle Eesti ning suunatakse rohkem jäätmeid ringlusse. Parem liigiti kogumine tähendab seda, et olmejäätmete hulgast saab rohkem väärtuslikku materjali, mida taaskasutusse suunata. Prügi sorteerimine saab reformi tulemusel olema mugavam ja lihtsam ning segaolme-, bio-, paberi- ja pakendijäätmete vedu korraldatakse ühiselt sama jäätmevedaja poolt. Inimesel on jäätmeveoks edaspidi üks kontakt ning vähendame jäätmeveos ootamatute katkestuste või hinnatõusude riski, ka arveldamine on lihtsam. Lisaks saab paremini ühtlustada veosagedusi ja inimene saab lõppkokkuvõttes mugavama teenuse. Paljude eeskujulike näidete põhjal muudetakse tavapraktikaks linnade kortermajade juures neli-viis erinevat konteinerit ning eramajade puhul vähem. Samuti jätkub ja muutub mitmel puhul soodsamaks ennast hästi õigustanud pakendijäätmete nn kollase koti teenus.
Eesti kodudes tekib aastas sadu tuhandeid tonne materjale, mida saaks parema liigiti kogumise korral uuesti kasutada. Praegu põletatakse suur osa sellest olmeprügina ära või viiakse prügimäele, raisates ressursse ning tekitades negatiivset keskkonnamõju. Arvutused näitavad, et jäätmereformi õnnestumisel lähiaastatel saaks kätte enam kui 100 000 tonni ehk igas päevas üle 10 veokikoorma täit materjali, mis on potentsiaalne ressurss Eesti tööstusele.
Allikas: Kliimaministeeriumi 21.10.2024 pressiteade
