20. oktoobril algas lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.

Keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo vaneminspektor Sandra Kuusk ütles, et möödunud sügisel alustati lõheliste püügi kontrollide tulemusel tervelt 28 väärteomenetlust. „Röövpüük ei saa olla mitte mingil juhul lubatud. Lõheliste arvukus on haavatav terves maailmas ning just röövpüüdjate poolne väljapüük keelatud ajal avaldab sellele suurt negatiivset mõju. Sügisene segamatu kudemine on nii meriforelli kui lõhe püsima jäämiseks väga oluline. Lisaks inspektorite silmapaaridele on meil kontrollidel abiks ka droonid – kaugseire kasutamine annab looduskaitsele uue vaatenurga ning võimaldab senisest efektiivsemalt röövpüüdjaid tabada,“ rääkis Kuusk.

Kuigi täielik püügikeeld kehtib 20. oktoobrist 30. novembrini, on ka detsembrikuus paljudel jõgedel lõhepüük keelatud või lubatud ainult kalastuskaardi omanikele. Näiteks Pärnu jõestikus on aga lõhe ja meriforelli püük keelatud aasta ringi. Info kalapüügil kehtivate piirangute kohta on leitav Kalapüügieeskirjast, kindlasti palume tutvuda ka eeskirja lisadega. Ainsana on 20. oktoobrist lõhepüük spinningu või lendõngega lubatud Narva ja Jägala jõgedel: seal püüdmiseks on vajalik kalastuskaart, iga püüdja võib ööpäevas kotti panna kaks lõhelist ning püüda ei tohi õhtul seitsmest hommikul seitsmeni.

Sandra Kuusk lisas, et see, mis looduses toimub, sinna peitu ei jää ning Keskkonnaameti inimesteni jõuab varem või hiljem ka info röövpüüdjate kohta. „Septembrikuus jõustus näiteks Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti kaks meest süüdi röövpüügis. Mehed püüdsid 24. oktoobril 2019 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Mustoja jõest lõheliste kuderahu ajal kala kohas, kus seda üldse teha ei tohi ja kasutasid elektripüügivahendit. 10 lõhe ja 17 meriforelli püüdmisega tekitasid nad keskkonnale 12 660 euro suuruse kahju,“ täpsustas Kuusk.

Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Lisaks trahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral rakendub iga isendi puhul viiekordne keskkonnakahju määr, mis näiteks lõhe puhul on 480 ja meriforelli puhul 150 eurot. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju. 

Info kalapüügil kehtivate piirangute kohta on leitav Kalapüügieeskirjast, kindlasti palume tutvuda ka eeskirja lisadega.

Looduskaitsesse saab tegelikult panustada iga inimene. Kui märkate sügisel lõhejõgede ääres kahtlast tegevust, andke sellest palun teada Riigiinfo telefonil 1247.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade