«Ma ostsin seda mürki igaks juhuks ka,» ütles ta. Tõnni enda hoovis mürki pärast tõrjumist vaja ei läinud, küll aga vajanuks seda tema naabrite hoovid. Et tõrjetöödega on selleks aastaks ühel pool, tuleb uute taimede hävitamisega oodata järgmise kevadeni.

Ivar Ojaste ütles, et praegu on veel pisut vara rääkida, milliseid tulemusi tänavuaastane putketõrje andis. Looduskaitsekeskuse Jõgeva ja Tartu regiooni loodushoiu ja -toetuste spetsialist Heinrich Lukk võis aga juba eile öelda, et sajaprotsendilist tõrjet pole majanduslikel põhjustel teha saanud.

Ta selgitas, et igale piirkonnale on antud teatud summa, millest tõrjekohtade valikul lähtuma peab. «Meie regiooni piires sai putkesid tõrjutud 111 hektaril, mis väga laias laastus moodustab umbes poole,» sõnas Lukk. Seega jäid umbes pooled putkevohamise alad mürgitamata.

Samas on olukord võrreldes mullusega pisut paranenud. Kui 2006. aasta riigieelarvest eraldatud 3,3 miljonit krooni kattis vaid veerandi vajadustest, siis tänavu eraldatud neli miljonit krooni võimaldas tõrjeala paarisaja hektari võrra laiendada.