Kuigi sel aastal kulutas riik karuputke tõrjeks mitusada tuhat krooni rohkem kui mullu, ei ole seda taimede täielikuks hävitamiseks siiski piisavalt.
Eestis umbes 1200 hektaril levinud hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjeks nägi riiklik programm sel aastal ette umbes neli miljonit krooni. Sellest rahast piisab aga vaid pooltele kolooniatele tõrje tegemiseks.
Eesti Looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialisti Ivar Ojaste sõnul tuleb putketõrjet korrata vähemalt viiel aastal, et see korralikke tulemusi annaks. «Karuputk on elujõuline,» lisas ta.
Kangemad mürgid
Taime elujõulisusest võis eile Harjumaal Kurna külas ka aimu saada. Selles piirkonnas lõpetati karuputke tõrje vaid kuu aega tagasi, kuid juba eile võis seal uusi putkekolooniaid näha.
«Kõik kohad olid tõrjujaid täis, nagu mesilased olid siin,» kirjeldas kohalik elanik Tanel Tõnn vaid mõned nädalad tagasi Kurna külas avanenud vaatepilti.
Ta lisas, et karuputkega on külas vaeva nähtud juba mitu aastat ning seetõttu otsustati sel aastal kangema mürgi kasuks, mis mehe sõnul mürgitaks isegi väiksema puu.
«Ma ostsin seda mürki igaks juhuks ka,» ütles ta. Tõnni enda hoovis mürki pärast tõrjumist vaja ei läinud, küll aga vajanuks seda tema naabrite hoovid. Et tõrjetöödega on selleks aastaks ühel pool, tuleb uute taimede hävitamisega oodata järgmise kevadeni.
Ivar Ojaste ütles, et praegu on veel pisut vara rääkida, milliseid tulemusi tänavuaastane putketõrje andis. Looduskaitsekeskuse Jõgeva ja Tartu regiooni loodushoiu ja -toetuste spetsialist Heinrich Lukk võis aga juba eile öelda, et sajaprotsendilist tõrjet pole majanduslikel põhjustel teha saanud.
Ta selgitas, et igale piirkonnale on antud teatud summa, millest tõrjekohtade valikul lähtuma peab. «Meie regiooni piires sai putkesid tõrjutud 111 hektaril, mis väga laias laastus moodustab umbes poole,» sõnas Lukk. Seega jäid umbes pooled putkevohamise alad mürgitamata.
Samas on olukord võrreldes mullusega pisut paranenud. Kui 2006. aasta riigieelarvest eraldatud 3,3 miljonit krooni kattis vaid veerandi vajadustest, siis tänavu eraldatud neli miljonit krooni võimaldas tõrjeala paarisaja hektari võrra laiendada.
Ohtlik taim
Karuputke kolooniaid leidub kõigis maakondades, enim siiski Viljandi- ja Harjumaal, kuid ka Hiiu-, Tartu-, Pärnu- ja Võrumaal. Kokkupuude Sosnovski karuputke mahlaga kutsub esile tugeva ekseemilaadse lööbe, mis sarnaneb suurte põletusvillidega. Haavade paranemine võib võtta aega isegi kuni 1,5 aastat, villid kipuvad mädanema ja nendest jäävad inetud armid pikaks ajaks.
Kõrvetada võib saada igaüks, kes taimele liiga lähedale satub, sest see võib kõrvetada ka läbi riiete.
Esmaabi putkekõrvetuse korral (perearsti nõuandetelefonilt 1220)
• Putkega kokku puutunud koht loputada võimalikult kiiresti ohtra külma vee ja seebiga puhtaks.
• Kõrvetatud kohale võib määrida või pihustada Panthenoli või Bepantheni salvi.
• Samuti leevendavad nahavaevusi käsimüügist saadaolevad allergiavastased ravimid (Rinolan, Zyrtec jt).
• Kõrvetatud kohta kaitsta otsese päikesevalguse eest.
• Kui karuputk on sattunud suhu, tuleb juua rohkelt leiget vett või kummeliteed ja võtta söetablette.
Allikas: www.postimees.ee 07.08.2007.
