Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile elektrituruseaduse muudatuse eelnõu, millega muutub nii taastuvenergia tootjatele kui ka suurtarbijatele liitumise kulu paremini ettenähtavaks ning liitumisprotsess kiiremaks. 

„Eesti eesmärk on toota 2030. aastal kogu tarbimise mahus elekter taastuvatest allikatest. Selleks peab taastuvenergia arendamine olema kiire ja selgelt planeeritav protsess. Seaduse muudatuse järel teavad tootjad ja tarbijad koheselt, millised võrguga liitumise kulud olema saavad. See kiirendab nii protsessi kui langetab elektrihinda. Näiteks võib liitumine olla suurtarbijale kuni 14 miljonit eurot soodsam,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.

Seadusemuudatus annab võimaluse põhivõrguettevõtjal vastav hinnakiri välja töötada ning see jõustub Konkurentsiameti kooskõlastuse järel. Hinnakirjapõhine liitumine hakkab kehtima olemasoleva põhivõrgu ulatuses. Praeguste prognooside kohaselt oleks uueks liitumistasuks 44 000 eurot megavoltampri (praktikas megavati) kohta. Üleriigiliselt ühtlane hinnakirjapõhine lähenemine annab võimaluse arendada taastuvenergiat seal, kus tootmisvõimsusi kõige parem rajada on.   Muudatus toetab ka regionaalarengut ja on positiivse mõjuga elektritarbijatele, sest taastuvelektri toodangu suurenemine toob elektrienergia hinda alla. Kohtades, kus põhivõrku pole, jääb kehtima kulupõhine liitumise hind.

Seadusemuudatuse tulemusena võivad nii suurtarbijate kui elektritootjate liitumised muutuda senisest märkimisväärselt soodsamaks. Näiteks 50 megavatise tarbimise liitumine Paljassaare alajaama piirkonda Harju maakonnas oleks võrreldes praegusega ligikaudu 14 miljonit eurot soodsam. Sarnastel tingimustel 50 MVA elektritootmise liitumine Aruküla alajaama piirkonda Harju maakonnas oleks kavandatava muudatuse järgselt kehtivast kulust ligikaudu 10 miljonit eurot soodsam. Täpne muutus selgub uue hinnakirja kehtestamise järel. Kehtivaid liitumise kulusid saab näha Eelringi vabade liitumisvõimsuste rakendusest aadressil https://vla.elering.ee/.

Lisaks liitumistasu selgusele pikendatakse eelnõuga ka elektritootja ja tarbija vahelise otseliini maksimaalset pikkust, mis võimaldab tarbida otse tootjalt ning võrgutasust soodsamate kuludega. Kui praegu saab rajada kuni 6 kilomeetri pikkuseid otseliine, siis muudatuse järel saab rajada kuni 15 kilomeetri pikkuseid otseliine. „Selline muudatus pakub uusi võimalusi madalama lõpphinna saavutamiseks nii elektritootjatele kui ka energiamahukatele tööstustele,“ sõnas minister.

Põhivõrguettevõtjale annab eelnõu võimaluse võrku ette arendada nendes piirkondades, kus on ette näha taastuvelektri tootmisseadmete rajamist tulevikus. See muudab uute tootjate ja tarbijate võrku ühendamise lihtsamaks ja kiiremaks. alajaama juhul kui võrguühendus valmib 2026. aastal, oleks võrreldes praegusega vähemalt 14 miljonit eurot soodsam. Sarnastel tingimustel 50 MVA elektritootmise liitumine Aruküla alajaama 110kV pingel oleks kavandatava metoodika järgi praegusest arvutuslikult vähemalt 10 miljonit eurot soodsam.

Hinnakirjapõhine liitumistasu rakendub plaanide kohaselt 2026. aasta algusest.

Allikas: Kliimaministeeriumi 18.10.2024 pressiteade