Kliimaminister Yoko Alender saatis Eleringile ettepaneku katta Eesti elektrivõrgu sageduse hoidmise kulude ülekoormustasust seni, kuni Elering on töötanud välja ühise metoodika koos teiste Balti riikidega ning kulud on täpsemini ennustatavad. See tähendab, et Eleringil tuleb muuta Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud kulude katmise metoodikat ning pärast naabritega kokkuleppele jõudmist esitada Konkurentsiametile täiesti uus metoodika, mis jagab kulud tarbijate ja tootjate vahel teiste põhimõtete järgi.

„Eleringi poolt varasemalt välja töötatud metoodika järgi jääksid meie elektritootjad nõrgemasse konkurentsipositsiooni. Seda ajal, mil vajame kiirelt uusi tootmisvõimsusi. Seda ei saa lubada ning Eleringil tuleb teha metoodikas ajutine muudatus, kus sageduse hoidmise kulud kaetakse kuni 1. juulini 2025 ülekoormustasust“, rõhutas Yoko Alender. „Samal ajal on vaja leida ühine lähenemine Läti ja Leeduga“. Praeguse info kohaselt planeerivad Läti ja Leedu jaotada sageduse hoidmise kulu läbi fikseeritud tasu tarbijatelt, tootjatelt kogutaks tasu vastavalt sellele kui hästi nad oma tootmist prognoosivad. Nii Läti kui Leedu ei ole täna oma metoodikaid kinnitanud, mistõttu võivad need muutuda.  

„Me ei saa jääda sõltuma idanaabrist, peame end Venemaast lahti ühendama ja ise oma elektrisüsteemi töös hoidmisega hakkama saama. Raha lahtiühendamiseks vajalikeks taristuinvesteeringuteks saime Euroopa Liidust, elektrisüsteemi käitamise kulud on meil vaja aga alates 2025. aasta veebruarist endal katta. Selleks peame aga otsima lahendused, mis on tarbijatele võimalikult soodsad ja ei kahjusta meie ettevõtete konkurentsivõimet (nii elektri tootjate kui tarbijate) võrreldes meie naabritega,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.

Selleks, et meie elektrisüsteem toimiks ka pärast Venemaa/Valgevene elektrivõrgust lahti ühendamist, rakendub järgmise aasta veebruarist Baltikumis sagedusreservide turg. See tähendab uusi ärivõimalusi meie elektritootjatele, aga ka salvestusele ning tarbimise juhtimisele. Uus turg tähendab ka uut kulu, mis Eesti jaoks on hinnatud ca 60 miljoni euroni aastas. Eleringi poolt seni välja töötatud metoodika kohaselt oleksid selle kulu tasunud nii tarbijad kui ka tootjad võrdselt – 5,31 € iga tarbitud MWh kohta.

Vastavalt Kliimaministeeriumi ettepanekule esitas Elering konkurentsiametile kinnitamiseks täiendatud versiooni bilansiteenuse hinnametoodikast, mille kohaselt kaetakse üleminekuperioodil sagedusreservide võimsuste hankimise kulud ülekoormustasu arvelt.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade