Politseile ja päästeteenistusele teevad muret rõdul grillivad kortermajaelanikud. Tuleohutusnõuete eiramine võib ohtu seada meie endi ja kaaskodanike elu, samuti hooned.

Viimasel ajal peavad operatiivteenistused sageli tegema väljasõite, mille põhjuseks on asjaolu, kortermajade elanikud armastavad rõdul grillida. Grillimisel tekkiv suits häirib majanaabreid, kes helistavad seepeale politseisse. Rõdul grillimine on tõepoolest tuleohtlik ning keelatud tegevus ja päästeteenistuse inspektoritel on õigus elanikke selle eest trahvida.

Tihti väidavad grillijad sündmuskohale saabunud korrakaitsjatele, et sellisel moel rõdul toiduvalmistamine on lubatud. Kuid vastavalt tuletööde tuleohutusnõuetele, mis on kirjas siseministri 1998. aasta määruses nr 15, loetakse tahkkütusel töötava ja teisaldatava šašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadeldise kasutamist küttekoldevälise tule tegemiseks, mis on lubatud ainult väljaspool ehitist.

Teisaldatavat šašlõki- või grillahju või muud samalaadset seadeldist võib kasutada hoonest vähemalt 5 meetri kaugusel. Niisiis tuleb grillimisel järgida samu ohutusnõudeid, mida lõkke tegemisel. Arvestama peab ilmastikuolusid, tuule tugevust ja suunda. Oluline on siinkohal lisada, et nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all ja pärast tegevuse lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada.

Tuleõnnetuste ennetamiseks palume elanikel ülaltoodud nõuetega arvestada. Rahaline karistus tuleohutusnõuete rikkumise eest võib ulatuda 18 000 kroonini.

Viljar Schmidt, Lõuna-Eesti Päästekeskuse järelevalveteenistuse juht.