Kas kassitapuga kassi tapab? Või seatapuga siga? Mõlemad, nii harilik kassitapp kui tara–seatapp, on Eestis kasvavad taimeliigid sugukonnast kassitapulised, kuid oma nime on nad saanud pigem muul põhjusel kui tuletisena sõnast «tapma».
Tappudeks nimetatakse eesti keeles ka vääntaimi ja tapuaed on see, mis on nende tarbeks püstitatud, näiteks humalaaed.
Kuigi mitte tappev, on kassitapp siiski mürgine taim ning veised ja hobused jätavad ta söömata. Vastasel juhul tekib temast tugev soolte ärritus. Seda asjaolu on kasutanud ära inimesed: kassitappu pruugitakse kõhulahtistina.
Mõlemad kassitapulised on väänduvate või lamavate vartega rohttaimed: peenike lopsakate lehtedega vars ise püsti ei seisa ja kui pole millestki kinni haarata, siis taim roomabki.
Nii võib kassitappu näha roomamas küll maanteeäärtel, mererandades – tugede najal on nad head ronijad.
Kui mitmel ronitaimel on selleks vastavad abivahendid, nagu köitraod või lisajuured, siis kassi– ja seatapul need puuduvad. Taim lihtsalt väändub ümber toe, olgu see siis teine taim, puutoigas või võrkaed.
Tavaliselt ta toetajale liiga ei tee, kuigi võib selle paksu tekina matta oma lehe– ja õievaiba alla.
Hea ronimisoskuse poolest on kassitapp saanud ka rahvapäraseid nimetusi: maahumal, lipuvarras, pruudilill. Viimane nimetus on tulnud ehk sellest, et lastele meeldib temast pärgi meisterdada.
Õite omanäolisuse, samuti selle tõttu, et need ei puhke ühel ajal, võib kassi– ja seatappu edukalt kasutada koduaias tarade ja kuuriseinte kattetaimena.
Kord juba istutatuna on taimest hiljem raske vabaneda, sest ta kasvatab oma maa–alused osad kiirest ulatuslikuks võrgustikuks, mis küündivad mulla sügavatesse kihtidesse.
Ka annavad maa all roomavad võsundid hea tagatise, et taim kasvab samas kohas ka järgmisel aastal.
Kuigi väliselt suhteliselt sarnased, on kassi– ja seatapul mitu erinevust. Nii nagu kassitapp on seatapust väiksem, on väiksemad ka ta õied.
Need paiknevad varrel enamasti kahe–kolme kaupa, aga seatapul üksikult lehtede kaenlas. Ka on tunduvalt lopsakamad seatapu lehed.
Allikas: ajaleht Järva Teataja 07.08.2007, Kaarel Aluoja.
