Kas kassitapuga kassi tapab? Või seatapuga siga? Mõlemad, nii harilik kassitapp kui tara–seatapp, on Eestis kasvavad taimeliigid sugukonnast kassitapulised, kuid oma nime on nad saanud pigem muul põhjusel kui tuletisena sõnast «tapma».

Tappudeks nimetatakse eesti keeles ka vääntaimi ja tapuaed on see, mis on nende tarbeks püstitatud, näiteks humalaaed.

Kuigi mitte tappev, on kassitapp siiski mürgine taim ning veised ja hobused jätavad ta söömata. Vastasel juhul tekib temast tugev soolte ärritus. Seda asjaolu on kasutanud ära inimesed: kassitappu pruugitakse kõhulahtistina.

Mõlemad kassitapulised on väänduvate või lamavate vartega rohttaimed: peenike lopsakate lehtedega vars ise püsti ei seisa ja kui pole millestki kinni haarata, siis taim roomabki.

Nii võib kassitappu näha roomamas küll maanteeäärtel, mererandades – tugede najal on nad head ronijad.

Kui mitmel ronitaimel on selleks vastavad abivahendid, nagu köitraod või lisajuured, siis kassi– ja seatapul need puuduvad. Taim lihtsalt väändub ümber toe, olgu see siis teine taim, puutoigas või võrkaed.

Tavaliselt ta toetajale liiga ei tee, kuigi võib selle paksu tekina matta oma lehe– ja õievaiba alla.