Reostus, elupaikade halvenemine, kliimamuutuste mõjud ja mageveevarude ületarbimine avaldavad Euroopa järvedele, jõgedele, rannikuveele ja põhjaveele suuremat survet kui kunagi varem. EEA (European Environment Agency) poolt täna avaldatud mahukas Euroopa veekogude seisundi hinnang näitab, et Euroopa ei liigu oma eesmärkide saavutamise suunas. Selleks,  et veevarud ja keskkond oleksid jätkusuutlikumad ja tagada Euroopa inimestele, loodusele ja tööstusele hea kvaliteediga vesi, on oluline tõhusam veemajandus.

Vastavalt värskele aruandele „Euroopa vee seisund 2024: vajadus parandada vee jätkusuutlikkust“ avaldab suurimat survet nii pinna- kui ka põhjaveele põllumajandus. Liikmesriikide seire tulemustele tuginedes on selle põhjuseks reostus, mis tuleneb väetiste ja pestitsiidide suurest kasutusest. Kõige rohkem vett kulub kogu Euroopas just põllumajandusele ning seetõttu on oluline sealset veekasutust reguleerida.

EEA (European Environment Agency) aruandest selgub, et vaatamata edusammudest on Euroopa veekogud ja veeökosüsteemid endiselt tugevalt mõjutatud kemikaalidest, peamiselt kivisöel töötavate energiajaamade õhureostuse ja põllumajandusest pärineva väetiste ning pestitsiidide põhjustatud hajureostusest. Elupaikade halvenemine on samuti suureks probleemiks. Kliimamuutused, nagu muutuvad ilmastikumustrid, suurendavad veelgi survet veekeskkondade kaitsmisele.

Euroopa Liidu liikmesriikide esitatud andmetele tuginedes saavutasid aastatel 2015–2021 ainult 37% Euroopa pinnaveekogudest ELi veepoliitika raamdirektiivi kohaselt hea või väga hea ökoloogilise seisundi ning ainult 29% hea keemilise seisundi.

„Euroopa vete tervis ei ole hea. Meid ootavad ees mitmed väljakutsed, mis ohustavad Euroopa vete vastupanuvõimet. Peame kahekordistama oma pingutusi, et taastada oluliste jõgede, järvede, rannikuvete ja muude veekogude tervis ning tagada, et meile elutähtis ressurss oleks vastupidav ja kättesaadav ka tulevastele põlvkondadele,“ ütles EEA (European Environment Agency) tegevdirektor Leena Ylä-Mononen.

„Kliimamuutustega seoses muutuvad puhta magevee kasutamise võimalused järjest piiratumaks. Sademete ebaühtlasem jaotus – põuad või siis vastupidi hoopis lokaalsed intensiivsed sajud muudavad selle kasutamise keerulisemaks,“ ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Siinkohal on oluline värske ja õigeaegne teave veekoguse ja -kvaliteedi kohta. Selleks on oluline koostada veemajanduskavasid, mis võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist. Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on Eestis kehtivate veemajanduskavade eesmärgiks saavutada pinna- ja põhjavee osas vähemalt hea seisund, tagada vee säästev kasutamine ning kvaliteetne joogivesi,“ lisas Ala.

Keskkonnaagentuuri blogist saab lugeda nii Eesti pinnaveekogumite 2023. aasta tulemustest kui veemajanduskavade koostamise olulisusest.

Seni vaid tagasihoidlik edasiminek

Liikmesriikide poolt kasutusele võetud meetmed on aidanud ära hoida reostuse progresseerumist. Keemilise reostuse tagajärgedega tegelemine on parandanud mõnede liikide, nagu karpide ja koorikloomade, seisundit, kuid laialdast paranemist pole alates viimasest seiretsüklist täheldatud.

Euroopa põhjavee seisund on parem kui pinnaveekogumitel: 77% põhjaveest on heas keemilises seisundis ja 91% põhjaveest on heas kvantitatiivses seisundis. Probleeme on aga endiselt pestitsiidide ja väetiste põhjustatud reostus. Põhjavesi on meie joogivee võtmeallikas ja vajalik nii keskkonnale, põllumajandusele kui ka tööstusele.

ELi veepoliitika raamdirektiiv (VRD) seadis eesmärgi saavutada pinnavee- ja põhjaveekogumite hea seisund 2015. aastaks ning hiljemalt 2027. aastaks. Praeguse tempoga edasi minnes seda eesmärki saavutada ei ole võimalik.

Kuhu edasi?

Euroopa vete jätkusuutlikkust on võimalik parandada. Selleks, et lahendada veeprobleeme nii põllumajanduses, tööstuses kui ka kodudes, on oluline vähendada vee tarbimist ja kasutada vett tõhusamalt. Eesmärgid, mis keskenduvad vee säästmisele või nõudluse vähendamisele, võiks aidata kaasa vee jätkusuutlikkuse suurendamise suunas tehtavate edusammude jälgimist. Veemajanduse parandamiseks on vaja ka ajakohast ja õigeaegsemat teavet vee koguse ja kvaliteedi kohta.

Survet tuleb vähendada ning reostust ennetada kooskõlas ELi nullsaaste tegevuskava eesmärkidega. Oluline on vähendada kahjulike ainete ja väetiste kasutamist ning takistada nende sattumist vette.

Looduse taastamine, jõgede ja nende üleujutusalade taasühendamine ning märgalade ja rabade taastamine aitavad luua tervemaid ja bioloogiliselt mitmekesisemaid mageveeökosüsteeme, mis suudavad pakkuda hea kvaliteediga vett ning samal ajal talletades süsinikku ja leevendades äärmuslike ilmastikuolude mõju.

Aruandest

EEA (European Environment Agency) aruanne on suurim ülevaade Euroopa veekogude tervisest, hõlmates üle 120 000 pinnaveekogumi ja 3,8 miljonit km² põhjaveeala ELis ning Norras. Aruanne põhineb 19 ELi liikmesriigi esitatud andmetel ning see põhineb 85% pinnavee- ja 87% põhjaveekogumitel. Kõik peamised tulemused ja liikmesriikide ning Norra andmed on leitavad WISE Freshwater teabesüsteemist.

EEA (European Environment Agency) aruanne täiendab ka peatselt ilmuvaid Euroopa Komisjoni hinnanguid kolmandatele vesikondade majandamiskavadele ja teise üleujutusriski maandamiskavale, milles antakse ülevaade veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamise seisust ELis.  Aruandele lisaks andis  Euroopa Komisjon välja ka tulevikuraporti, milles käsitletakse võimalikke pikemaajalisi vee jätkusuutlikkuse probleeme kuni aastani 2050.  Euroopa Komisjon on teatanud ka oma plaanidest esitada uus Euroopa kliimakohanemise plaan ja ka Euroopa veekindluse strateegia, et tugevdada veevarustuse kindlust Euroopas.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade