Eile, 15.10 võeti Euroopa Liidu keskkonnanõukogus vastu uus õhukvaliteeti reguleeriv direktiiv. Direktiivi peamine eesmärk on vähendada õhusaaste kahjulikku tervisemõju.

Õhusaaste põhjustab Euroopas igal aastal sadu tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid. Ainuüksi kokkupuude eriti peenete osakestega põhjustas 2020. aastal 238 000 enneaegset surma Euroopa Liidus. See on üle 12 korra rohkem kui liiklusõnnetuses hukkunuid.

„Direktiivi tulemusel oodatakse tervise paranemist, madalamaid tervishoiukulusid ja vähem haiguse tõttu töölt puudumisi. Samuti on oodata keskkonnaalaseid eeliseid, nagu väiksemat osoonist tingitud saagikuse langust ning õhusaastest mõjutatud ökosüsteeme,“ selgitas direktiivi läbirääkimistel osalenud kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Mikk Toim.

Direktiiviga vähendatakse saasteainete piirväärtuseid aastast 2030. Näiteks kõige rohkem varaseid surmajuhtumeid põhjustavate eriti peenete osakeste (PM2,5) aastane piirväärtus vähendatakse 25 µg/m³-lt 10 µg/m³-le. Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga, kuna mitmetes riikides on juba praegu kehtivate piirväärtuste saavutamine raskendatud. Lisaks hakatakse seirama uusi saasteaineid: ülipeeneid osakesi, musta süsinikku, ammoniaaki ja oksüdatsioonivõimelisi osakesi.

„Direktiiviga tekib inimestel rohkem võimalusi puhta õhu teemadel kaasa rääkida. Näiteks õhukvaliteedi parandamise kavade sisu osas, mis koostatakse kui mõnes seirejaamas tuvastatakse piirväärtust ületav saasteaine tase. Kui inimesel tekib tervisehäire, mis on põhjustatud õhukvaliteedi parandamise kavade ebapiisavast või rakendamata jätmisest, on tal õigus kohtu kaudu nõuda hüvitist tekkinud tervisekahju eest,“ selgitas Toim.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti õhukvaliteet väga hea. Viimaste aastate seiretulemused näitavad, et saasteainete tasemed on jätkuvalt langustrendis. Siiski on veel parandamiskohti, eelkõige transpordist ja kodumajapidamiste kütmisest pärinev saaste vajavad täiendavat tähelepanu.

Kliimaministeerium on alustanud tööd, et hiljemalt kahe aasta pärast oleks direktiivi nõuded Eesti õigusruumi üle võetud. Euroopa Liidu struktuurifondi rahastusega on alustatud ka riikliku õhuseiresüsteemi uuendamise ja täiustamisega.

Eesti õhukvaliteeti saab jälgida veebileheküljel www.õhuseire.ee

Allikas: Kliimaministeeriumi 16.10.2024 pressiteade