6.-9. augustini kohtuvad Tartus ja Setomaal Eesti ja Loode-Venemaa looduskaitsjad. Koostööprojekti "Piiriülene kaitsekorraldustöö Peipsi järvega seotud kaitsealadel – Alam-Pedja, Emajõe-Suursoo ja Rämeda" lõpuseminaril jagavad Pihkva ja Peterburi looduskaitsjad eestlastega kogemusi märgalade uurimisel ning kaitsel, võetakse kokku senini tehtu ning arutletakse tulevikuvõimaluste üle.

Projekti koordinaator Mari Kaisel:"Plaanis on kokku võtta senini tehtu ning arutleda tulevikuvõimaluste üle. Kavas on ekskursioon Alam-Pedjale (kus erilise tähelepanu all on praktilised kaitsekorralduslikud tegevused: luhtade niitmine, vanajõgede avamine jms), lodjasõit Emajõe Suursohu ning projekti kokkuvõttev ümarlaud Kantsil. Seminari lõpetab ringsõit Setomaal, mille korraldab Setomaa Valdade Liit ning kus arutatakse ka uue projekti võimalusi ning piiriülest koostööd Setomaa piirkonnas."

Emajõe ülemjooksult Peipsi idakaldani on veidi üle saja kilomeetri, Peipsi kõige kitsamas kohas eraldab aga kaldaid vaid pisut üle paari kilomeetri. Inimeste liikumist takistavad küll sood, veekogud ja riigipiir, kuid looduslikult on tegemist ühtse tervikuga, mida piire tundmata kasutavad vähemalt kalad ja linnud. Ühine on inimeste mure kaduvate maastike pärast. Sellest ka koostöövajadus ja -soov.

Koostööprojekti eesmärgiks on määratleda võimalused ja vajadused piiriülese kaitsekorralduse osas Peipsi järvega seotud kolmel kaitsealal: Eestis Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo ning Venemaal Remidovi. Luuakse võimalused kahe riigi looduskaitsjate koostööks ja ühise kaitsealade haldamismetoodika väljatöötamiseks. Lepitakse kokku põhimõtted ja vajadused nende kolme märgala kaitseks ning valmistatakse ette projektitaotlus määratletud kaitsekorralduslike tööde tarvis. Märgalasid Peipsi järve kahel kaldal ühendavad paljud sarnased mured linnustiku ja luhtade kaitsel, rändavate kalade säästlikul kasutamisel ja külastuse heal korraldusel. Eesmärgiks on ka teavitada laiemat huviliste ringi kaitsealade olukorrast, vajadustest ja rahvusvahelisest koostööst.

Projekti rahastatakse Euroopa Ühenduse algatuse INTERREG raames. Projekti kaasfinantseerija on Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, koostöös osalevad Riikliku Looduskaitsekeskuse ja kohalike omavalitsuste esindajad, loodusteadlased Tartu ja Tallinna Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ning Eestimaa Looduse Fondi eksperdid.

Projekti partnerid on Looduskaitseühing Kotkas ja Baltic Fund for Nature Venemaalt.

Info: Mari Kaisel, projektijuht, tel 5343 3346, e-post: mari@elfond.ee.

Allikas: Eestimaa Looduse Fondi 06.08.2007 pressiteade