Keskkonnaministeeriumi keskkonnauuringute keskus osales ühe töörühma juhina kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele kasutamiseks mõeldud toidu keemilise ohutuse võrgustiku SAFEFOODNET loomisel.
Euroopa Liidu toiduainete kvaliteedi ja ohutuse alane uurimisprojekt SAFEFOODNET (toidu keemilise ohutuse võrgustik laienevale Euroopale) käivitus juba 2005. aastal. “Projekti eesmärk oli ühendada seniste ja uute liikmesriikide toidu keemilise ohutuse alane tegevustik ja teave ning leida eksperte hiljuti asutatud Euroopa Toiduohutusametile,” selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhtivteadur Ott Roots, kes juhtis projekti üht töörühma.
Projektis osalesid Belgia, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi ja Ungari. Esimese sammuna uuriti ja võrreldi osalevate riikide toidu keemilise ohutuse süsteeme ning kogutud andmete põhjal sai anda soovitusi süsteemide täiustamiseks.
“Töö käis viies töörühmas: üks koordineeris kogu projekti (juhtis Itaalia esindaja), teine kogus teavet riikide toitumisandmete allikate kohta (Poola esindaja), kolmas keskendus toidu keemilise saastamise seirele (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse esindaja), neljas kujundas projekti internetilehe (Tsehhi esindaja) ja viies keskendus saadud informatsiooni levitamisele (Rumeenia esindaja),” loetles Roots.
Rootsi sõnul oli võrreldes vanade liikmesriikidega uute riikide suuremaks puuduseks see, et kuigi toimub pidev toidu saasteainete kontroll, ei järgne sellele riskihinnangut ja riskijuhtimist. “Riskihinnangu ja -juhtimise eesmärgiks on aga teada saada, kas tuvastatud ühendid võivad esile kutsuda inimeste haigestumist,” märkis ta.
Ka puuduvad osadel riikidel akrediteeritud toidulaborid ja aparatuuri puudulikkuse tõttu ei saa määrata kõiki ohtlikke aineid, seda eriti püsivate orgaaniliste saasteainete osas. “Eestis on võimalik määrata suuremat osa enamlevinud ohtlikest ainetest, nagu raskmetallid, lenduvad orgaanilised ühendid jt,” ütles Roots. “Siiski tellitakse dioksiinide ja furaanide analüüsid välismaalt, sest aastas on vaja analüüsida vaid 25-35 proovi.”
Nüüdseks on kõigi osalenud riikide kohta olemas andmebaasid ja tekkinud üle-euroopaline võrgustik SAFEFOODNET, mis muuhulgas hakkab andma ka toidu ohutuse alaseid soovitusi ja tutvustama selle valdkonna häid tavasid. Täpsemat teavet projekti kohta näeb kodulehel aadressil: http://www.safefoodnet.net.
Lisainfo: Ott Roots, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhtivteadur, SAFEFOODNET projekti keemiliste saasteainete töörühma juht, tel 611 2964, Ott.Roots@klab.ee.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.08.2007 pressiteade.