Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman tutvustas neljapäeval valitsusele ühistranspordireformi elluviimist. Reformi keskmes on ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine ning reisijate hulga kasvatamine, eri transpordiliikide seotus ja ühtne piletisüsteem.

„Ühistranspordireformi keskmes on reisija vajadused – et teekond oleks senisest mugavam ja kiirem ning pakuks alternatiivi isiklikule sõidukile,“ selgitas Piret Hartman, lisades, et täna valitsusele tutvustatud reformikava pakub uut strateegilist vaadet ühistranspordile.

Buss, rong ja teised transpordiliigid annavad inimesele võimalusele liikuda vastavalt soovile ja vajadusele tööle, kooli, arsti juurde. Reform leevendab sundi kasutada isiklikku sõidukit, vähendades nii keskkonnamõjusid, teede liikluskoormust ning leibkondade kulutusi transpordile.

Reformikava koosneb viiest peamisest tegevussuunast:

• esmalt viiakse läbi liinihangete ja liinivõrgu analüüs tuginedes liikuvuskäitumise uuringutele, ühistranspordi kliendiuuringutele, mobiilpositsioneerimisele ning muudele allikatele.
• Analüüsi tulemustele toetudes viiakse läbi liinivõrgureform, kus liinid seotakse tervikuks, luuakse kiiremad otseühendused ning hõredalt asustatud piirkondades tagatakse ühistranspordi paremaks kättesaadavuseks nõudepõhine ühistransport.
• Lisaks luuakse ühtne piletisüsteem, mis tagab, et ka mitut veoliiki hõlmavale teekonnale on piletite soetamine lihtsam ning ümberistumine ei tähenda enam kõrgemat piletihinda.
• Ühistransporditeenuse kvaliteedi, ligipääsetavuse ja atraktiivsuse tõstmiseks tehakse toetavaid investeeringuid: tõstetakse sõidukiirusi ja läbilaskevõimet raudteel, luuakse ümberistumis-sõlmed, rajatakse kergliiklusteid ja rattaparklaid. Parandatakse tingimusi erivajadusega inimestele.
• Reformi läbiviimine eeldab ka administratiivseid muudatusi – tuleb teha muudatusi seadustes ja kujundada ümber ühistranspordi haldusmudel.

Ühistranspordireformi viis peamist tegevussuunda

Reformi peamised tegevused ja muudatused:

• ühistranspordiliikide sünkroniseerimise eelduseks on taktipõhised väljumised, mis tähendab, et sõiduplaanides kasutatakse regulaarseid intervalle. Väljumised toimuvad näiteks kell 07:15, 08:15, 09:15.
• Uue süsteemi „veresoonkond“ on rongi- ja kaugbussiliinid, mille järgi on seatud ette- ja laialivedu bussidega. Põhi- ja kohalikud liinid saavad kokku tõmbekeskustes, kus saab ümber istuda. Nii jõuab reisija võimalikult paljudesse sihtkohtadesse. Hõredalt asustatud piirkondades on korraldatud nõudepõhine transport. Nõudepõhised liinid tagavad etteveo põhiliinidele.
• Liinivõrgumuudatuste planeerimisel konsulteeritakse alati kohalike omavalitsustega, et lahendus tagaks võimalikult suurele hulgale elanikkonnast senisest parema teenuse. Kontseptsiooni põhimõtete väljatöötamisse olid kaasatud ka ühistranspordioperaatorid ja -keskused.
• Käivitatakse ühtne piletisüsteem, mille toetamiseks luuakse MaaS X-tee piletimüügi vahendusplatvorm. Selle kaudu saab piletimüüja tulevikus pakkuda reisijale sõiduõiguse soetamist tervikteekonna jaoks, hõlmates kõiki reisi jooksul kasutatavaid veoliike. Peale selle saab tulevikus sõita ühe regiooni (näiteks Tallinnas ja Harjumaal) ulatuses kõikides ühistranspordivahendites sama piletiga. Pileti maksumus ei sõltu sellest, kas sõita rongi, bussi või mõlemaga. Ümberistumine muutub reisijale mugavamaks ja soodsamaks.

Ühistranspordireformi kohta leiab lisainfot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt www.agri.ee/uhistranspordireform.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 10.10.2024 pressiteade