Milline on materjali jalajälg Euroopa Liidu peamistes tarbimissektorites? Kuigi üldine materjali jalajälg ehk kaupade ja teenuste tarnimiseks loodusest võetud toorainete kogus on ELis ja väljaspool ELi viimase kümne aasta jooksul püsinud stabiilsena, tuleb EEA (European Environment Agency) täna avaldatud analüüsi kohaselt võtta kasutusse rohkem meetmeid, et vähendada ressursitarbimist just elamumajandus- ja toidusektoris.

Vastavalt EEA analüüsile „Andmetest otsusteni: materjali jalajälg Euroopa poliitika kujundamisel“ on elamumajandus (eluruumid, küte, sanitaarvesi ja elekter, sh leibkonna investeeringud eluruumidesse) ja toit (toidud, joogid, ka hotellides ja restoranides) valdkonnad, kus toimub suurim ressursitarbimine, moodustades 72% ELi materjali jalajäljest, nõudes kõige rohkem ressurssi iga kulutatud euro kohta.

EEA ülevaade analüüsib andmeid ja hindab suundumusi aastatel 2010–2021, et mõista, kuidas biomassi, metallide, mittemetalsete mineraalide ja fossiilsete kütuste kasutamine on mõjutanud üldist materjali jalajälge.

Mõistmaks EL materjali ressursside kasutamist, hinnatakse kogutarbimiskulusid kuues valdkonnas: eluase, toit, teenused, majapidamistarbed ja -teenused, rõivad ja jalatsid ning inimeste liikuvus. Elamumajandus moodustas 2021. aastal ELi materjali jalajäljest 52%, toit 20%, teenused, inimeste liikuvus ja kodukaubad vastavalt 11%, 8% ja 8%. Rõivad ja jalatsid kulutasid kuuest tarbimisvaldkonnast kõige vähem ressursse, moodustades vaid 1% materjali jalajäljest.

Saadud teadmiste põhjal saavad poliitikakujundajad panna enim rõhku meetmetele, mis aitavad vähendada ressursside tarbimist valdkonnas, kus on kõige suurem vähendamispotentsiaal, et töötada välja uusi meetmeid majandusliku mõju vähendamiseks keskkonnale.

Miks on oluline vähendada materjali jalajälge?
Kuigi eurooplased kulutasid 2021. aastal kogu maailmast ostetud kaupadele ja teenustele 10% rohkem kui 2010. aastal, jäi ELi materjali jalajälg fossiilkütuste kasutamise vähenemise ja ressursitõhususe suurenemise tõttu nii Euroopas kui ka maailmas stabiilseks. Ning vaatamata kasvavale majandusele on ELi materjali jalajälg püsinud viimase kümne aasta jooksul stabiilsena, mis viitab ressursitõhususe tagasihoidlikule paranemisele.

Kogu maailmas on ressursikasutus siiski väga suur ja põhjustab tõsist keskkonnakahju, sealhulgas kliimamuutusi, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja reostust. Loodusvarade kaevandamine ja töötlemine  tootmis- ja tarbimissüsteemide toimimiseks  tekitab üle poole kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest ja umbes 40% tahkete osakeste heitkogustest. Kaevandamine ja töötlemine põhjustavad ka üle 90% bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest maismaal.

Seetõttu on äärmiselt oluline püüelda esmaste ressursside tarbimise vähendamise poole, nagu on kirjas ka EL kaheksandas keskkonnaalases tegevuskavas. See kutsub üles niipea kui võimalik oluliselt vähendama ELi materjali jalajälge.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri teade