Kliimaminister allkirjastas jahipidamisõiguse tasu suurust ja selle maksmise viise reguleeriva määruse muudatuse.

Edaspidi hakkab ostetud jahipidamisõigus kehtima 1 tund pärast ostu sooritamist, nii nagu praegu on see harrastuspüügiõiguse puhul. Kliimaministeeriumi metsandusosakonna jahindusnõunik Aimar Rakko selgitas muudatuse vajalikkust: „Eesmärk on vältida olukorda, kus õigus ostetakse vahetult enne keskkonnainspektori saabumist. Segaduse vältimiseks saab edaspidi jahipidamisõigust maksimaalselt ette osta kuni 30 päeva. Määramata perioodiks on oht, et see ostetakse kogemata ette kaugemasse perioodi, eksides näiteks aastanumbriga, ja nii võib tekkida olukord, kus jahti peetakse tegelikult ilma jahipidamisõiguse tasu maksmiseta.“  Jahipidamisõiguste hulk pole piiratud ja nende ostmiseks on loodud lihtsad ja käepärased võimalused. Sisuliselt muutuvad jahipidamisõiguse ostmise võimalused ja reeglid sarnaseks harrastuspüügiõigusega, ka müügiplatvorm on üks – kalaluba.ee.

Muutuvad ka maksmise maksekanalid, alates uuest aastast saab jahipidamisõigust osta internetimakse või SMS-maksega. Käsimüük, infoliini müük ja mobiilimakse võimalused kaovad. Täpsemat infot leiab siit.

1. jaanuarist 2025 tõuseb jahipidamisõiguse tasu 25 eurole. Senine 10-euroane tasu on püsinud muutumatuna 11 aastat. Hoolimata tasu tõstmisest, jääb see jätkuvalt alla meie naaberriikides kehtivatele määradele.

Jahipidamisõiguse tasu on loodusvarade kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning suunatakse keskkonnatasude seaduse kohaselt jahiulukiasurkondade kaitseks ja jahinduse valdkonna arendusteks. Muuhulgas  rahastatakse sellest näiteks jahiulukite riiklikku seiret.

Eestis on hinnanguliselt ca 15 000 kütti, kellest aktiivselt tegeleb jahipidamisega ja seetõttu ka jahipidamisõiguse tasu maksab neist ca 9000. Aastas külastab Eestis ca 3000 välismaalasest jahituristi.

Allikas: Kliimaministeeriumi 30.09.2024 pressiteade