Igaüks, kes sügisel korilusega tegelenud, teab väga hästi, kui lihtne on metsas õige suund kaotada.

Igal aastaajal juhtub just sellele omaseid õnnetusi. Kui saabuvad esimesed külmad, mitmekordistuvad liiklusõnnetused ja on rohkem teateid majapõlengutest. August paistab silma aga sellega, et vist küll igal aastal eksib siis mõni inimene metsa.

Suve lõpukuul ahvatlevad korjajaid marjad ja seened, mis inimesi nagu magnetiga laande tõmbavad. Ikka juhtub aga ka seda, et keegi kaotab õige suuna ja ei suuda enam oma jõu ja mõistusega metsast välja tulla.

Igaüks, kes sügisel korilusega tegelenud, teab väga hästi, kui lihtne on metsas õige suund kaotada ja tee äärde naastes avastada, et oled hoopis võõras kohas.

Metsa eksimise sage põhjus on see, et kui on ühes ja samas laanes juba aastaid või aastakümneid marjul käidud, siis kodutee peale eriti ei mõelda, sest on ju alati õige suund leitud. Kui tuttavas laanes on aga näiteks metsa raiutud, võib ümbrus olla tundmatuseni muutunud.

Järva Teataja ei manitse inimesi marjul– ja seenelkäigust loobuma, sest lisaks metsast saadud tervislikule toidule tuleb ka värskes õhus viibitud aeg igati kasuks.

Küll tuleks aga teha kõik endast olenev, et metsaskäik sujuks plaanipäraselt ja koos toidusaagiga ka kodutee leitaks.

Õnnetus ei hüüa tulles ja seetõttu tasub enne metsaminekut arvestada võimalusega, et äkki eksite seekord ära ja peate metsas öö mööda saatma.

Et mobiiltelefonide levi on Eestis väga hea, võib sellest väikesest aparaadist kõige rohkem abi olla. Seda muidugi juhul, kui aku ikka korralikult laetud on.

Metsaskäigu üks kuldreegleid on seegi, et jalga tuleb tõmmata kummisaapad, mis kaitsevad niiskuse ja rabas käies ka rästikuhammustuse eest.

Kindlasti saab riski vähendada sellegagi, kui üksi laanes müttamise asemel mõni tuttav kaasa võtta. Üksi olles võib inimene kergesti paanikasse sattuda, kuid kaaslane hoiab pea selge ja üheskoos on kergem koduteegi üles leida.

Allikas: ajaleht Järva Teataja 02.08.2007.