|
|
| Keskkonnatoetused seotakse keskkonnanõuete täitmisega
(2004-10-29 17:45:11)
| Põllumajandusminister Ester Tuiksoo allkirjastas 29. oktoobril põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse määruste muutmise, mille tulemusena seostati toetuste maksmine senisest enam keskkonnanõuete täitmisega.
Määruse menetluse käigus lisati sinna 10 üldist keskkonnanõuet, mille rikkumise korral on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA-l) õigus põllumajanduslikku keskkonnatoetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust vähendada määruses sätestatud protsendi võrra.
Juhul, kui taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet, võib PRIA jätta rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata. Nõuete täitmist kontrollivad PRIA ja Keskkonnainspektsioon.
Kuna lisandunud nõuded on võetud kehtivatest õigusaktidest (veeseadus, taimekaitseseadus, loomakaitseseadus), on tootjad pidanud neid punkte juba varem järgima.
Lisandunud nõuded hakkavad toetuse saamise suhtes kehtima 1. jaanuarist 2005. a.
Teise olulisema muudatusena täpsustati, et juhul kui põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotleja poolt esitatud viljavaheldusplaan ei vasta kohustuse perioodi taotlemise aastale järgnevatel aastatel nõuetele, teavitab PRIA taotlejat puuduste olemasolust kirjalikult.
Taotleja esitab ülejäänud kohustuseperioodi osas vajalikud muudatused järgmistel aastatel taotluse põldude loetelu vormis.
A. Toetuste taotlemise ajal kehtinud üldised keskkonnanõuded:
1. Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid.
2. Tuleohtlikul ajal on keelatud kulu põletamine. Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.
3. Põllumajandustootja peab pidama põlluraamatut.
4. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.
5. Kasutuses olev taimekaitseseade peab läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel; ülevaatusel kontrollitakse taimekaitseseadme tehnilise seisundi nõuetekohasust.
6. Loomapidaja peab pidama arvestust ravimite kasutamise üle.
7. Loomapidaja on kohustatud pidama oma põllumajandusloomade kohta arvestust, sealhulgas registreerima kõik surmajuhud.
B. Lisandunud nõuded:
8. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. novembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.
9. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.
10. Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5?10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1.novembrist kuni 15.aprillini.
11. Veekaitsevööndis on keelatud väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.
12. Reoveesette kasutaja on kohustatud kandma vastavad andmed põlluraamatusse.
13. Põllumajanduses on keelatud kasutada töötlemata reoveesetet.
14. Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on töödeldud reoveesette kasutamine keelatud.
15. Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul peab taimekaitsevahendi kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus.
16. Rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Nõue ei kehti rohumaa rajamise aastal, heinaseemnepõldude kohta ja poollooduslike koosluste kohta.
17. Loomapidaja peab tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse.
Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade.
|
|
|
