Metsanduse valdkonnas orienteerumiseks metsa faktileht (allpool), kus kirjas ka Kliimaministeeriumi eesmärgid metsanduses. Ülevaatlikud tabelid ja graafikumaterjalid leiab:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/metsastatistika-sh-smi#SMItulemused2023

https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/metsandus/metsastatistika

METSA FAKTILEHT

Kliimaministeerium on seadnud eesmärgiks, et metsade raie oleks järgnevatel kümnenditel võimalikult stabiilne ning et metsade kogutagavara enam edasi raiete tõttu ei langeks.

Keskkonnaagentuuri arvutused näitavad, et ühtlase raiemahu stsenaariumi järgi on raiemaht pikas perspektiivis (üks raiering ehk ca 80a) metsade juurdekasvuga tasakaalus.

Seepärast prognoosime, et 10 mln tm aastas võiks olla stabiilne raiemaht, mis tagaks nii kliimaeesmärgid kui ka puiduressursi tootmise.

Tulenevalt majandatavate metsade vanuselisest struktuurist on esimestel kümnenditel raiemaht ka ühtlase raie korral üle netojuurdekasvu, hiljem pöördub vastupidiseks. Netojuurdekasvu piires saaks praegu ühtlaselt raiuda siis, kui metsad oleksid vanuseliselt ühtlaselt jaotunud.

Meie metsamaa hakkas hoogsalt suurenema pärast teist maailmasõda. Võrreldes 1958. aastaga on metsamaa kasvanud ligikaudu 64% võrra ja on praegu jõudnud 2,3 mln ha, seega on praegu rohkelt küpseid metsi, kus juurdekasv hakkab metsa vanuse tõttu vähenema.

Meie metsamaa vanuseline koosseis on selline, et suur osa majandusmetsi on raieküpsed ja neid võib lähikümnenditel raiuda, et saada kvaliteetset toorainet. Raieringi keskel on aga olukord pöördumas ja siis on raie maht väiksem kui netojuurdekasv.

Pikas perspektiivis on seega ka metsade juurdekasv tasakaalus. Kaitsealuseid metsi (va. osaliselt piiranguvööndites) ei raiuta ja seal toimub loomulik juurdekasv.

MÕISTED

Raiemaht – metsast välja raiutav puidu kogus. Raiemaht on aastatel 2013-2023 püsinud vahemikus 10-12 mln tm/a, kõrgeim 2018. aastal 12,7 mln tm/a. Pikas perspektiivis raiemaht langeb. Perioodil 2000-2021 moodustas riigimetsa raiemaht 25-47% kogu Eesti raiemahust.

Raiering – ühe majandusmetsapõlvkonna eluiga ehk metsa kasvamise periood uuendusraiest uuendusraieni. Puuliigiti erinev, keskmiselt 80 aastat.

Metsa juurdekasvus mõõdetakse kasvavatele puudele lisanduvaid kuupmeetreid. Kasv sõltub metsa vanuselisest ja liigilisest koosseisust, samuti ilmastikust. Eesti metsade kogujuurdekasv viimase 20 aasta vältel on keskmiselt 7,0 m3 hektari kohta aastas, see teeb kogujuurdekasvuks 16,1 mln m3 aastas.

Metsa netojuurdekasv tähendab arvutust, kus kogu juurdekasvust on maha arvatud surnud puud.

Metsa tagavara on puutüve mahtude summa. 2023. aastal kasvas Eestis 2,3 miljonil hektaril 454 mln m3 tüvepuitu. Metsatagavara on viie aastaga (2019-2023) vähenenud ligikaudu 5,7% (27,4 mln m3 ), kuid selle vähenemine on pidurdunud. Hõlmab nii majandusmetsi kui ka kaitsealuseid metsi. Metsa tagavara tõstmiseks on vaja neid hästi majandada. Kaitsealused metsad aitavad meil metsi mitmekesistada ja hoida ka tagavara.

Allikas: Kliimaministeeriumi teade