Relv. Foto: Keskkonnaamet

Eestis algab peamine jahihooaeg sügisel. Kindlasti tasub enne jahile minekut üle kontrollida enda jahivarustus ning jahipidamise dokumentide kehtivus. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad kiiresti ka Keskkonnaameti jahikontrollid.

Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Liivi Plumer ütles, et näiteks põdrajahile minnes, peab lisaks kehtivale jahitunnistusele olema suuruluki laskekatse tunnistus, relvaluba ning jahiluba põdra küttimiseks. „Lisaks peab olema tasutud ka jahipidamisõiguse tasu, milleks on 10 eurot. Kui jahile võetakse kaasa jahikoer, peab omanikul olema kaasas koera tõugu tõendav dokument,“ selgitas Plumer.

Jahitunnistus, relvaluba ja suuruluki laskekatse tunnistus on vormistatud elektrooniliselt. Metsas peab jahimehel kaasas olema isikut tõendav dokument, seda seepärast, et keskkonnaametnikud saaksid kontrollida selle abil andmebaasidest jahidokumentide kehtivust. Jahiluba võib jahimehel olla samuti elektrooniline ehk JAHISe andmebaasis väljastatud või paberkujul. Suuruluki jahilube saab JAHISe andmebaasist kahesuguseid: elektroonilisi, mille puhul luba on andmebaasis ja küttimistulemuse märkimine käib JAHISe äpi kaudu. Teine võimalus on kasutada JAHISes loodud ja paberile trükitud jahilube, mis peavad jahipidamisel kaasas olema. Lisaks on osades jahiseltsides kasutusel traditsioonilised paberload, seega on korraga kasutusel kolm jahilubade süsteemi. Nii paberjahilubade kui elektrooniliste lubade puhul kehtib sama põhimõte, et küttimistulemus peab olema loale märgitud enne looma liigutamist laskmispaigast. 

Enda jahitunnistuse ja suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivust saab iga jahimees kontrollida METSISe andmebaasist. Kui jahipiirkond väljastab elektroonilisi jahilube, siis saab enda jahilubade seisu kontrollida JAHISe andmebaasist või JAHISe äpist. Relvaloa kehtivust saab kontrollida riigiportaalis eesti.ee või politsei- ja piirivalveameti iseteeninduses. Jahipidamisõiguse tasu saab maksta ning makse kehtivust kontrollida jahiluba.ee keskkonnas. Lisaks näeb jahimees oma jahipidamisõiguse tasu olemasolu JAHISe äpis. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad Keskkonnaameti jahikontrollid kiiresti.

Liivi Plumer lisas, et enne jahile minekut peab veel meelde tuletama jahiohutuse nõuded. „Jahirelva tohib ühisjahil laadida alles siis, kui naaberküttide asukohad on kindlaks tehtud, laetud relva ei tohi käest ära panna. Kui jahirelvaga on vajalik edasi liikuda, tuleb see ohutuse tagamiseks tühjaks laadida. Enne relva sõidukisse panekut tuleb veenduda, et padruneid ei oleks rauas ega relvale kinnitatud salves. Jahipidamise juures on siiski kõige olulisem loodusliku tasakaalu säilitamine. Seetõttu palume ausatel jahimeestel võimalikust salaküttimisest Keskkonnaametile kindlasti teada anda – selline tegevus ei tohi olla mitte mingil juhul lubatud,“ lausus Plumer.

Allikas: Keskkonnaameti 19.09.2024 pressiteade