Turvalised ja jätkusuutlikud alternatiivid vähendaksid „igaveste kemikaalide“ kasutamist tekstiilides ning tõhustaksid tekstiilmaterjalide korduvkasutust ja ringlussevõttu

Vastavalt täna EEA (European Environment Agency) poolt avaldatud aruandele on PFASide (per- ja polüfluoritud alküülühendid) kasutamise vähendamine rõivastes, mööblis ja muudes tekstiiltoodetes oluline, et suurendada nende taaskasutamist ning soodustamaks üleminekut „tooda-tarbi-viska minema“ majandusmudelilt ringmajandusmudelile. PFASid on tuntud ka nimega „igavesed kemikaalid“, kuna keskkonda sattudes püsivad need ained aastatuhandeid ja inimese organismi kogunedes põhjustavad erinevaid terviseprobleeme nagu maksakahjustused, kilpnäärmehaigus, rasvumine, viljakuse langus või vähktõbi.

PFAS-id on ülimalt stabiilsed kemikaalid, mille puhul on orgaanilise aine vesinikuaatomid asendatud fluoriga. Fluor annab ühenditele igapäevaelus mugavad omadused, näiteks veehülgavuse või mittenakkuvuse. Suur nõudlus heade omadustega toodete järele teeb neist laialdaselt kasutatavad tehiskemikaalid, mis tulenevalt oma ülistabiilsetest omadustest ei lagune.

Euroopas on PFASi kogused suurimad just tekstiilmaterjalides, näiteks riietes ja vaipades aga ka erinevates kodutarvikutes. Tekstiilitoodetes tagavad need toote veekindluse, õli-, mustuse- ja kuumakaitse või annavad neile lihtsalt suurema vastupidavuse. Üks populaarsem tootekategooria, kus neid kasutatakse on Gore-tex tooted.

Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruanne annab ülevaate sellest, kuidas PFASide kasutamise piiramine Euroopa Liidus võib mõjutada kasutatud tekstiilide korduvkasutamise ja ringlussevõtu võimalusi. See põhineb EEA jaoks tellitud ulatuslikumal aruandel ja täiendab teiste Euroopa Liidu ametite, sealhulgas ECHA (European Chemicals Agency) tööd.

Teadaolevalt on enamikes tekstiilikategooriates olemas PFASide asendamiseks alternatiivid. Mõne tekstiililiigi puhul alternatiivid aga puuduvad või ei ole nende tehnilise ja majandusliku teostatavuse hindamiseks piisavalt tõendeid, näiteks on sellised ka tuletõrjujate isikukaitsevahendid.

PFASide kasutamine takistab tekstiilipõhiste toodete pikemaajalist kasutamist, korduvkasutust, ringlussevõttu ja muid ringmajandusalaseid jõupingutusi, millega püütakse vältida tekstiilide sattumist prügilatesse ja nende põletamist Euroopas või mujal riikides.

Lisaks jätkusuutlikutele alternatiividele üleminekule on teemaks ka PFASide tuvastamine ja eraldamine juba kasutusel olevatest tekstiilidest nende kasutusaja lõpus. Praegu tehakse seda praktikas veel harva. Oluline on ka rõhutada, et käesoleval ajal puuduvad Euroopa üleselt toimivad lahendused ja tehnoloogiliste võimekuste olemasolu, seega enamik tekstiilijäätmeid põletatakse, samas on ebaselge, kas see on kohane viis PFASide eemaldamiseks.

Tulenevalt eelpooltoodust on Euroopa Liidus vajalik arendada suutlikkust PFASide nõuetekohaseks kahjutustamiseks, kuna reguleerimata jäätmekäitlus toob kaasa nii Euroopa Liidus kui mujal tekstiilijäätmete ulatusliku ladestamise ja lahtise põletamise, mis aga pikemas perspektiivis omab suuremat negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale kui ka inimeste tervisele.

Eestis on ohutu materjaliringluse suurendamine üheks kolmest Riigi jäätmekava 2023–2028 strateegilisest eesmärgist ning alates 01.01.2025 on kohaliku omavalitsuse üksustel kohustus korralda tekstiilijäätmete liigiti kogumine oma territooriumil. Kuigi tänaseks on juba tõusnud kohalike omavalitsuste osakaal (ligikaudu 45% kohalikest omavalitsustest), kus on olemas süsteemne lahendus kasutatud rõivaste ja kodutekstiilide kogumiseks korduskasutuse eesmärgil, eelkõige avalikku ruumi paigutatud rõivakonteinerid ja/või on loodud kogumisvõimalus jäätmejaamades, siis vajaka jääb tehnoloogilistest lahendustest, et materjale ringlusse võtta uute toodete loomise eesmärgil.

Tulenevalt jäätmearuannete raames kogutud andmestikest tekkis aastal 2022 ligikaudu 18 000 tonni rõiva- ja tekstiilijäätmeid, millest liigiti kogumine moodustab vaid 7%, ülejäänud rõiva- ja tekstiilijäätmeid tuleb segaolmejäätmetest. Tekstiili ja toodete jõudmine segaolmejäätmetesse on probleem, millega tuleb riigil tegeleda, sest viimase viie aasta jooksul ei ole olnud langustrendi ning jätkuvalt on eelistatud uute toodete soetamine ja tarbimine (keskmiselt 19 000 tonni aastas tekib tekstiilijäätmeid ning uute toodete tarbimine inimese kohta on keskmiselt 12 kg aastas). Suurimateks väljakutseteks ringlussevõtuks ja korduskasutuseks suunamisel on rõivaste ja tekstiiltoodete kvaliteedi langus (kiirmoe kaup), sh korduskasutuseks mitte sobilike rõivaste ja tekstiilide suur osakaal, tarbijate madal teadlikkus ning puudulik regulatiivne raamistik ringmajandustegevuste toetamiseks tekstiilijäätmete valdkonnas.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 17.09.2024  teade