Keskkonnaagentuur analüüsis tuuleenergia arendamise võimalusi riigimaadel. Uuritud aladest leiti tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid potentsiaaliga üle 1000 megavati.
Eesti on seadnud eesmärgi toota 2030. aastal riigisisese tarbimisega samas mahus elektrit taastuvatest allikatest 2022. aastal olime sellest teekonnast läbinud ligikaudu kolmandiku. Ülejäänud 2/3 saavutamiseks on vajalik lähiaastatel rajada tuhandeid megavatte uusi tuuleparke. Selle protsessi hoogustamiseks viis Keskkonnaagentuur Kliimaministeeriumi tellimusel läbi põhjaliku uuringu, millega kaardistas riigimaadel sobivaid alasid, mida arendajad saaksid tuuleenergia arendamiseks kasutusele võtta.
„Riik uurib pidevalt võimalusi taastuvenergia arengu kiirendamiseks ja praegu on fookuses maismaa tuuleparkide rajamine,“ ütles Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga. „Et taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamiseks sobilikke alasid napib, otsisime võimalusi rajada tuuleparke ka riigile kuuluvatele maadele. Keskkonnaagentuur viis läbi esmased loodusuuringud eesmärgiga leida neid riigile kuuluvaid alasid, millele tuuleparke rajades on mõju elurikkusele ja loodusele võimalikult väike.“
Analüüsi eesmärk oli leida vähemalt 1000 MW tuuleenergia tootmiseks täiendavaid alasid, mis avaldaks loodusele ja ökosüsteemidele ning inimestele võimalikult väikest mõju. Uuritavatel aladel tehti täpsemad analüüsid ja viidi läbi elustiku ning taimestiku inventuurid.
Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul annab uuring lisaks tuulearenduse võimaluse kaardistamisele meile rohkem teada ka piirkonna looduse ja liikide kohta. „Oleme selle käigus kogunud täiendavaid andmeid nii nahkhiirte, lendoravate, soode, niitude, metsade kui ka lindude kohta. Selleks, et neid paremini hoida, oleme raportis välja pakkunud ka leevendusmeetmed, millega tuulikute võimalikku mõju vähendada.”
Samuti võeti arvesse muid olulisi piiranguid, näiteks riigikaitselised kõrguspiirangud. Lisaks riigimaadele hõlmati uuringutega ka piirnevad eramaad. Nende tuuleenergia jaoks kasutamise võimalus sõltub konkreetsete maaomanike soovidest ning võimalustest.
Uuringu tulemuste põhjal hinnati 10 suuremat ala sobivaimaks, et teha tuuleenergeetika osas edasisi uuringuid ja minna edasi planeerimismenetlusega – kokku võiks neile aladele 7,2 MW tuulikuid mahtuda kuni 170, võimsuspotentsiaaliga 1224 MW. Sellest riigimaale saaks paigutada 95 tuulikut, mille võimsuse potentsiaal on 684 MW. Võimalused tuuleenergia arendamiseks saavad olla veelgi suuremad, kui arvestada ka neid alasid, mida saaks kasutada, kui kasutada vajalikke leevendusmeetmeid. Nii saaks laiendada eelpool nimetatud 10 ala samades piirkondades ja lisanduks veel üks piirkond – kokku saaks leevendusmeetmeid kasutades rajada 220 tuulikut hinnangulise võimsusega 1584 MW, neist riigimaale 128 tuulikut 921,6 MW-ga. Samuti tuvastati 8 väiksemat ala, mille hinnanguline potentsiaal on 209 MW, sh riigimaal 173 MW. Seega kokku kaardistati riigimaadel sobivaid alasid üle 1000 MW tuuleenergeetika potentsiaaliga.
Kõige sobilikumateks aladeks tuuleparkide rajamiseks osutusid analüüsi tulemusel alad, mis jäävad Türi, Rapla, Kose, Järva, Väike-Maarja, Vinni, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi valdade ja Pärnu linna lähedasele territooriumile. Lisaks sobiks leevendusmeetmetega ala Lääne-Harju vallas.
Tegemist on eeluuringutega ning lõpliku otsuse piirkonda tuulepargi rajamise kohta langetab omavalitsus. Selleks on järgmistes etappides vaja teha vajalikud planeeringud, anda ehitusluba ning kaasata protsessi ka kohalikke elanikke. Sõltuvalt alast tuleb võib olla vajadus läbi viia ka täiendavaid looduskaitselisi ning sotsiaalmajanduslikke uuringuid.
Sobilikuks hinnatud riigimaade osas teeb kliimaminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku alad tuuleenergeetika arendamiseks enampakkumisele panna. Eesmärk on alustada enampakkumistega juba oktoobris-novembris, et sobivad alad saaks võimalikult kiiresti tuuleparkide rajamiseks kasutusele võtta. Enampakkumise tulemusena saavad arendajad hoonestusõiguse, riik aga tulu pargi opereerimisest.
Uuringust selgunud aladel tuuleparkide rajamisega astub Eesti olulise sammu taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks, aidates kaasa energiajulgeoleku parandamisele ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele. Samuti panustame riigimaadega sellesse, et tuuleparkidele oleks maismaal leitud võimalikult sobivad ja muude huvidega vähekonfliktsed alad.
„Sellest võidavad ka omavalitsused ja elanikud, kes saavad tuuleparkide arendamise piirkondades hüvitist juba ehitamise algusest. Samuti pakub puhas elekter võimalust kohaliku ettevõtluse arendamiseks ning piirkonna majanduse tugevdamiseks,“ ütles Uiga.
Raportiga saab täies mahus tutvuda Keskkonnaportaalis.
Uuringuid rahastati Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
